Arheoloog: katk polnud alguses sugugi nii nakkav

Arheoloog Mari Tõrv tunnistab Tartu ülikooli arheoloogia arhiivis iidsete potikildude ja luude vahel, et tema püha graal on avastada Eestis suur kiviaegne küla. Foto: Sille Annuk

Valgast umbes poolsada kilomeetrit läänes asuv Rinnukalnsi kiviaja asula muutus septembris arheoloogide seas kuumaks nimeks, mis muutis maailma ajalugu. Rahvusvaheline teadlaste uurimisrühm tuvastas, et seal 3000 aastat enne Kristust elanud kiviaja mees on teadaolevalt esimene katku surnud inimene maailmas. Uurimisrühma kuulunud Tartu ülikooli arheoloogia õppetooli teadur Mari Tõrv selgitab, kuidas see teadmine meid puudutab.

Maailma tähtsamad arheoloogiaalased uudised kipuvad tulema Tigrise ja Eufrati vahelt, Egiptusest või Vahemere äärest, aga nüüd on uudispomm lõhkenud siinsamas Valga taga, kust on leitud maailma teadaolevalt vanim katkuohver. Mida selle teadmisega peale hakata?

Ajaloolaste ja arheoloogidena ajame aeg-ajalt tõesti taga seda kõige esimest, mis iganes ta siis on. Rinnukalnsist leitud umbes 5000 aastat tagasi elanud mees, kes tõenäoliselt suri katku, on teadaolevalt praegu maailma kõige varasem katkuohver. Uurimisrühma geneetikud näitasid, et seni teada olevatest katkutüvedest oli kütile-korilasele kuulunud tüvi erinev.