/nginx/o/2021/07/25/13944119t1h2950.jpg)
Kuigi juba 1. juulil lõppesid Eesti Rahvushäälingul (ERR) lepingud kaablioperaatoritega, pole neid õnnestunud pikendada Elisa ja Teliaga - läbirääkimised jätkuvad, kuid telekomide pakutav hind ei ole ERR-i hinnangul vastuvõetav ja telekomid ei nõustu omakorda ERR-i pakutavaga, kirjutab ERR-i uudisteportaal.
Et taolist ummikseisu vältida, asus ERR hanketoimetuse juhi Toomas Luhatsi sõnul läbirääkimisi pidama juba ligi kaks aastat tagasi. Ometi pole see soovitud tulemuseni viinud. "Soovisime leida kõiki osapooli rahuldava lahenduse, mis arvestaks kümne aasta jooksul toimunud muutustega teletootmise sisendhindades, kuid eeskätt ka autoritasude loomulikus kasvus. Seejuures lähtusime ennekõike sellest, et meie kõige olulisem partner – Eesti televaataja – ei peaks vahendajate, nagu Telia ja Elisa on - erinevate huvide tõttu kuidagi kannatama," lausus Luhats.
Luhatsi sõnul on fakt, et operaatorid on möödunud 10 aasta vältel tõstnud hindu oma klientidele mitte sentides, vaid eurodes. Samal ajal on edastustasud jäänud sisuliselt samaks ning kõige vaadatavama ETV kanali eest on makstud 2,6 senti kliendi kohta kuus. Sama hinda makstakse ka ETV2, ETV+ ning internetis ja järelvaatamise teenuse eest. Kokku teeb see 13 senti kliendi kohta kuus.
Luhats märkis, et samalaadse hinnaga jätkata ei saa. "See ei kata mitte kuidagi kulusid, mida ERR on juba ette paljude aastate kestel meie kõigi ühisest maksumaksja rahast investeerinud, loomaks ja hoidmaks töös HD kanalite edastamise võimekust," lausus ta.
ERR soovib viimases tehtud pakkumises oma kanalite edastamisõiguse ja lisateenuste eest saada telekomidelt 25 kuni 35 senti kliendi kohta kuus.
Elisal ja Telial on ühine seisukoht, et nemad on nõus maksma 14 senti, mis teeb ühe teenuse hinnaks 2,8 senti kuus.
Luhatsi sõnul ei ole see hind õiglane ega mõistlik.
"ERR on olnud läbirääkimistele avatud juba kaks aastat, kuid turu olukorda arvestavaid pakkumisi, pole siiani tulnud. Samuti oleme öelnud kõigile operaatoritele algusest peale, et läbirääkimiste ruumi on ja kinnitame seda ka praegu. Ultimaatumitest pole seega mõtet rääkida. Küll aga räägiks siis summadest. Kui võtta aluseks 25 senti, mida ERR kliendi kohta Telialt ja Elisalt juurde sooviks, oleks see viis senti iga teenuse eest. Toon näite, minu eelmise kuu Telia kogu arve oli 54 eurot ja 99 senti, selguse huvides, see sisaldab ka internetti. Seega tundub ERR-i soov saada viis senti ETV HD, viis senti ETV2 HD, viis senti ETV+ HD, viis senti internetis vaatamise ja viis senti järelvaatamise eest täiesti mõistlik ning selle suudaksid operaatorid kindlasti maksta ilma oma klientidele täiendavalt hinda tõstmata. On arusaadav, et Telia ja Elisa teevad Eestis ilusat äri ning nende igaaastased kasumid on prisked, kuid kui pidevalt luuakse uusi teenuseid juurde, kus edastatakse ERR-i sisu ja küsitakse iga teenuse eest kliendilt ka uuesti raha - siis on ERR-il õigustatud ootus ka sellest osa saada," lausus Luhats.
Ta lisas, et sisuliselt eeldavad operaatorid, et maksumaksja rahaga toetatakse eraettevõtete ärimudelit.
Läbirääkimised pole praeguseni lahendust pakkunud, sest kompromissi mõistliku hinnastatuse osas pole leitud ja välja pakutud lahendus ei ole sobiv, ütles ERR-ile Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.
"Rahvusringhäälingu juhatuse esimees on välja käinud sisuliselt ultimaatumi – kas me maksame mitmekordselt kõrgemat utoopilist hinda või näevad TV-kliendid alates 1. oktoobrist ERR-i kanaleid ainult digiboksidest, SD-kvaliteedis ja ilma järelvaatamiseta," ütles Seppänen.
Seppäneni sõnul on ERR-i toodetud programmid läbi aastate Eesti maksumaksjate poolt kinni makstud ja nüüd üritab ERR tema hinnangul selle sama sisu eest teist korda maksumaksjalt läbi operaatorite survestamise raha pumbata.
"ERR-i üheks peaeesmärgiks on riigi poolt sätestatud sisu kättesaadavaks tegemine kõigile eestimaalastele ja on arusaamatu, miks riigieelarvest finantseeritud avalik-õigusliku televisiooni eest küsitakse ühtäkki 169 protsenti suuremat tasumäära kui varem," lausus Seppänen.
Luhatsi sõnul ei kataks telekomide pakutav hind ERR-i kulusid. "Telekomide jaoks on viimase kümne aasta jooksul hind jäänud kas sisuliselt samaks või tõusnud viimase paari aasta jooksul üks sent aastas kõikide teenuste peale kokku. Samas on nii Telia kui Elisa teenuste paketid, kus ERR-i sisu kasutatakse, märkimisväärselt täienenud ja uute teenuste eest võetakse iga kord ka kliendilt lisatasu. Suurest kulude kasvust rääkides toon lihtsa näite – ERR-i elektriarve on lühikese ajaga ligi kolmekordistunud. Lõpparbija on nii Telia kui Elisa teenuste vahepealsete hinnatõusudega ERR-i küsitava ammugi juba kinni maksnud."
"Hetkel võiks välisomanikele kuuluvate operaatorite käitumise võtta kokku ühe eestikeelse sõnaga, milleks on ahnus," lausus Luhats.
Seppänen pakkus välja, et loogiline lahendus oleks ERR-i eelarvepuudujääke lappida riigi vahenditest.
"Küsitud hinnatõusu peale on Elisa teinud ERR-le ettepaneku luua ERR-i kanalite lisateenuste tasulised teenuspaketid, mille puhul oleks kliendil endal võimalik otsustada, kas soovib lisateenuseid kasutada ning kui, siis nende eest läbi Elisa ka otse ERR-ile maksta," ütles Seppänen.
Teise kaabeloperaatori, Telia Eesti erakliendiüksuse juht Kristjan Viilmanni hinnangul ei saa nõustuda, et Eestis tegutsevad teleteenuse pakkujad, nagu Telia, Elisa ja STV, on kohustatud ERR-ile tasuma rahvusringhäälingu programmi taasedastamise eest sadu tuhandeid eurosid aastas.
"Samal ajal pakub ERR ise täpselt seda sama telesisu kõigile soovijatele erinevates omakanalites, näiteks ERR-i veebilehel ja jupiter.ee veebilehel, nii reaalajas kui järele vaadatavana täiesti tasuta," märkis Viilmann.
Viilmann lisas, et ka kehtivad seadused ei võimalda Telia hinnangul ERR-il taasedastamise eest sideteenuse osutajaile sellist tasunõuet esitada.
"ERR-i nõudmiste täitmisel tekiks olukord, kus ERR, kes peab täitma riigieelarvelise ettevõttena teleprogrammi edastamise kohustust, nõuab erakätes olevatelt teleteenuse osutajatelt oma tegevuse doteerimist," ütles Viilmann.
Toomas Luhatsi sõnul on selline seisukoht arusaamatu: "See oleks umbes sama, kui sõites Saaremaale või Hiiumaale riigi eelarve real oleva praamiga, keeldutaks praamipileti eest maksmast. Niimoodi Virtsust Kuivastusse ei saa."
Seadusega on ette nähtud, et kõik audiovisuaalse sisu omanikud, sealhulgas ERR, tohivad küsida oma kanalite edastamise eest operaatoritelt raha.
Erakanaleid Kanal 2 ja TV 3 esindavate gruppidega sai ERR kokkuleppele, kuigi ka need läbirääkimised olid pingelised ja põhjalikud, ütles Luhats.
Televaatajal ei tasu ummikusse jooksnud läbirääkimiste tõttu karta, et ETV kanalid nende ekraanilt kaovad, sest seaduse järgi peavad kaabeloperaatorid tagama ERR-i lineaartelekanalite edastamise. Küll ei kohusta seadus edastama neid HD kvaliteedis ega tagama järelvaatamise või internetis vaatamise teenust.
Seppänen nimetas olukorda, kus lisateenused võivad kaduda, vaataja ninapidi vedamiseks.
"Tarbijatel kaoks ära võimalus vaadata ETV, ETV+ ja ETV2 kanaleid HD-kvaliteedis koos järelvaatamisega ning lisaks ei saaks teenusepakkujad näidata ERR-i kanaleid nutiseadmetes või rakendustes. Alles jääks ainult SD-kvaliteedis otsevaatamine, kuigi rahastus HD-kanalite, järelvaatamise ja muu sellise eest on Eesti maksumaksjate poolt juba kinni makstud," märkis Seppänen.
Luhatsi sõnul on ERR seadnud telekomidele viimase tehtud pakkumise vastamistähtajaks 1. oktoobri.
"Vastutus selle ees, et pool miljonit teleperekonda võib ilma jääda HD pildist, lasub Telial ja Elisal, mitte ERR-il - sest meie näitame vabalevis HD pildiga ETVd, ETV2 ja ETV+ ikka edasi ning järelvaatmiseks internetis soovitame jupiter.err.ee. Meie ettepanek on erimeelsused lahendada ja leida kõikidele sobivad lahendused," lisas Luhats.
Telia ja Elisa on mõlemad Põhjamaade kapitalile kuuluvad suurettevõtted.
Telia müügitulu Eestis oli 2020. aastal 316,6 miljonit eurot ning kulumieelne ärikasum 110 miljonit eurot. Elisa Eesti 2020. aasta müügitulu oli 180 miljonit eurot.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)