/nginx/o/2021/02/21/13643212t1hc8f0.jpg)
Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusega on nakatunud ligi üks protsent Eesti täisealistest elanikest. Samas on koroonaviirusevastased antikehad tekkinud kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel ligi 77 protsendil täisealistest.
Ajavahemikus 15.–27. septembrini testiti koroonaviiruse suhtes juhuvalimi alusel 2378 täisealist inimest, kellest said positiivse testitulemuse 19. Neist 15 olid viirusekandjad ja neli olid juba haiguse läbi põdenud ega olnud enam nakkusohtlikud.
Tulemustest ilmneb, et Eestis võib olla praegu viirusekandja hinnanguliselt iga 110. täiskasvanu (0,91%). Nakatunud on enamasti keskealised ja noored täiskasvanud. Valdavalt kaasnevad haigestumisega ka tuntavad sümptomid.
Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul selgus positiivse testitulemuse saanute profiilist, et vaktsineeritute nakatumistõenäosus on kolm korda väiksem kui neil, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud. Teisisõnu võib vaktsineeritute seas olla viirusekandja iga 145. täisealine, kuid vaktsineerimata inimeste puhul on seda iga 50. täisealine.
Haiglaravi vajab vähem inimesi kui aasta alguses
Antikehade analüüs tehti seekordse uuringuetapi käigus 2302 täisealisele. Neist 2035-l olid koroonaviirusevastased antikehad olemas. Sellest võib järeldada, et hinnanguliselt on antikehad olemas ligi 77%-l täisealistest.
Kalda sõnul on praegune olukord nakkusohtlike hulga poolest võrreldav veebruariga, kuid tänu antikehade laialdasemale levimusele on haiglaravi vajavate koroonahaigete hulk kaks korda väiksem.
«Kui veebruaris vajas samade nakatumisnäitajate juures haiglaravi enam kui 400 koroonahaiget, siis esmaspäeval oli neid 195. See kinnitab, et vaktsineerimine on väga tõhus just raskete haigusjuhtumite ärahoidmisel,» selgitas Kalda.
Antikehade levimus on piirkonniti mõnevõrra erinev. Kalda sõnul on need näitajad kõige paremad Hiiumaa ja Saaremaa täisealiste seas. «Lõuna-Eestis ja Pärnumaal on antikehade levimus tagasihoidlikum ning see peegeldub ka uute haigusjuhtumite arvus,» märkis Kalda.
Ohutunne on vähenenud
Seireuuringus osalejatelt küsiti ka igapäevaste käitumisharjumuste kohta. Tulemustest selgus, et kuigi maskikandmine on võrreldes augustikuise seireetapiga muutunud laialdasemaks, on üldiselt üha vähem neid, kes püüaksid nakkuse vältimiseks midagi erilist ette võtta.
Samal ajal on kokkupuuted võimalike nakatunutega sagenenud: kui augustis oli võimaliku nakatunuga lähikontaktis olnud iga 40. inimene, siis nüüd juba iga 20.
«Peamisi ettevaatusabinõusid tasuks siiski järgida, sest ka vaktsineeritud võivad haigestuda ja viirust potentsiaalselt edasi kanda. Tõsi küll, nende nakatumisrisk on vaktsineerimata inimestega võrreldes kolm korda väiksem ja tõenäoliselt põevad nad haigust kergemini,» selgitas uuringumeeskonna liige, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)