Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Sten Mahov: kattevari – kriis

Copy
Sten Mahov
Sten Mahov Foto: Arvo Meeks

Kas ei tundu huvitav, et põhimõtteliselt ükskõik, mille tegemist või ehitamist, selle seiskumist, tähtaegade nihutamist saame tänapäeval ajada koroonakriisist põhjustatud majandusseisaku, ehitusmaterjalide hinnatõusu ning kõikvõimalike tarneraskuste süüks?

Ma ei väidagi, nagu poleks kriisil mingit mõju, aga kas niimoodi alatasa seisakuid põhjendada pole pelgalt lihtne pääsetee?

Kas sinu kodulinna tänavad ning sillad oleksid pidanud valmis saama juba juunis? Tegelikult ei saanud need valmis ka juulis ega augustis, tõenäoliselt ei saa isegi mitte sel aastal, sest lumi jõuab enne maha sadada.

Nii mõnegi Kagu-Eesti linna tänavad meenutavad erisuguste kaevetööde tõttu praegu pigem olukorda pärast mõnd sõda, mitte turvalist linnakeskkonda. Aga paremaks ka ei saa, sest... kriis. Kõik justkui seisab, samas loeme viimasel ajal, kuidas jõukus ning majandus alatasa kasvavad.

Et edasi lükkub nüüd selle Balti riike ühendava ning Euroopa mastaabis täiesti tavalise raudtee valmimine, sest pandeemia on tulnud vahele, on hea edasi lükata ka kõikvõimalikud muud tegevused.

Olen varem kirjutanud, et Eesti erisuguseid arendusprojekte vaadates tundub mulle, et näiteks kümne aasta pärast oleme riigina praegusest kindlasti mitu korda konkurentsivõimelisemad. Viimasel ajal aga olen hakanud selles kahtlema. Näiteks tuli esmaspäeval teade, et Rail Baltic, mis plaanitud valmima 2026. aastal ning meid Euroopa perifeeriast välja viima, ei valmi kindlasti enne kümnendi lõppu. Välja reklaamitud 240 km/h kiirusest on alles jäänud heal juhul 180–190 km/h – mitte ühegi klassifikatsiooni alusel ei saa säärase kiirusega suslat nimetada Euroopas kiirrongiks.

Et edasi lükkub nüüd selle Balti riike ühendava ning Euroopa mastaabis täiesti tavalise raudtee valmimine, sest pandeemia on tulnud vahele, on hea edasi lükata ka kõikvõimalikud muud tegevused. Näiteks kahekilomeetrise Tallinna sadamatrammitee rajamine, Eesti-sisese raudteetaristu elektri alla viimine või sinu kodulinna ohtlike liiklussõlmede ümberehitus.

Miks oleme küll nii mannetud ning alatasa põhjust otsime, et selle kraesse siis enda suutmatust ajada? Piisab sõita ainult 80 kilomeetrit üle lahe, et näha sealset ehitus- ning arendustegevust, mis läheb edasi sõltumata majandusseisakust, ehitusmaterjalide hinnatõusust ning kõikvõimalikest tarneraskustest.

Tagasi üles