/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2021/04/29/13752589t1h6113.jpg)
Õpetajate palga alammäär tõuseb uuel aastal 1412 euroni ehk 97 euro võrra senisega võrreldes. Arvestuslik keskmine palk kasvab 1653 euroni, kinnitas haridus- ja teadusministeerium.
Ministeerium: õpetajate keskmine palk tõuseb riigi keskmise palgani
2022. aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks (sh riigi-, era- ja KOV üldharidus- ja kutsekoolides) 419 miljonit eurot. Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 7,3%, mis kasvatab õpetaja keskmist palka 1540 eurolt 1653 euroni (kasv 113 eurot), mis on samal tasemel riigi keskmise palgaga.
Palga alammäär tõuseb 1412 euroni (kasv 97 eurot). Vabariigi valitsuse otsusega eraldati selleks 20,7 miljonit eurot ning lisaks ministeeriumi investeeringute ja tegevuste kokkuhoiu arvelt 9,3 miljonit eurot, kokku on lisavajadus 30 miljonit eurot.
Õpetajate palgakasvuks andis valitsus lisaraha viis protsenti ehk ca 20,7 miljonit eurot. 5-protsendilise palgakasvu juures kerkib õpetajate alammäär 1315 eurolt 1381 euroni. Selleks, et õpetajate keskmine palk oleks tuleval aastal vähemalt võrdne riigi keskmise palgaga, peab õpetajate miinimumpalk tõusma minimaalselt 7,3 protsenti ehk 1412 euroni. Selleks on vaja lisaraha kokku 30 miljonit.
Haridus- ja teadusministeerium tõstis oma eelarve sees prioriteete ümber ning suunas õpetajate palkadesse 9,3 miljonit eurot, et uuel aastal oleks õpetajate keskmine palk võrdne riigi keskmisega.
«Me ei saa lubada, et õpetajate keskmine palk kukub alla riigi keskmise. Peame investeerima inimestesse, et meil oleks motiveeritud õpetajaid klassi ees ja vähem betooni,» ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Tema sõnul mõjutab kokkuhoid suures osas erinevate planeeritud investeeringute, renoveerimiste ja remontimiste ajatamist või ära jätmist.
Lisaks eraldab valitsus koolidele järgmiseks eelarveaastaks 12 miljonit eurot õpilünkade tasandamiseks. «Õppeaasta lõpuni saavad koolid kasutada neile juba eraldatud kuut miljonit eurot, et pakkuda distantsõppe ajal õppimisega raskustesse sattunud õpilastele individuaalsemat õpet. Uueks aastaks lisandub sellele veel 12 miljonit,» ütles Kersna. Tema sõnul soovitavad rahvusvahelised organisatsioonid vähemalt paar aastat tegeleda süsteemselt covid-kriisist tingitud õpilünkade tasandamisega.