Miks hukkunutega õnnetuse põhjustaja saab rooli edasi keerata?

Avarii. Pilt on illustratiivne. Foto: Jürgen Puistaja

Tänavune kooliaasta algas kahes Eestimaa koolis leinaga. Kaks päeva varem olid Kambja vallas Ülenurmest mõni kilomeeter Roiu poole juhtunud õnnetuses hukkunud mootorratast juhtinud 17-aastane noormees ja kaassõitja, 15-aastane neiu. Neile otsa sõitnud auto juhti kahtlustatakse liiklusnõuete rikkumises, kohtuotsuseni võib ta aga jätkuvalt autorooli keerata.

Praegu teadaolevalt asus sõiduautot BMW juhtinud 21-aastane naine 30. augusti õhtul kella 21.15 paiku Tartumaal Kambja vallas Soinaste külas sooritama möödasõitu tema ees kiirusepiirangust aeglasemalt sõitnud autost. Möödasõidu käigus põrkas ta vastassuunavööndis kokku mootorrattaga Honda. Mootorratta juht ja kaasreisija hukkusid kokkupõrke tagajärjel sündmuskohal. Õnnetuse toimumise ajal oli väljas pime.

Rikkus kahtlustuse järgi mitut nõuet

Politsei esitas 21-aastasele BMWd juhtinud naisele kahtlustuse ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumises, millega ta põhjustas kahe inimese surma.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kretel Tamme sõnul rikkus autojuht kahtlustuse kohaselt mitut liiklusseaduse nõuet. «Liiklusseaduse järgi peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et see ei ohusta teisi liiklejaid ja vastassuunavöönd on möödasõiduks piisavas ulatuses vaba. Lisaks peab juht möödasõidu katkestama, kui selle käigus ilmneb takistus, mida ta ei saanud või ei osanud enne möödasõidu alustamist ette näha. Praeguste tõendite põhjal ei olnud autojuht liikluses piisavalt ettevaatlik ning tema rikkumise tagajärjel juhtus liiklusõnnetus, milles kahjuks kaks inimest surma said.»

Politsei on õnnetuse põhjustaja üle kuulanud. Samuti on tunnistajana üle kuulatud selle auto juht, millest BMW juht mööda oli sõitmas. Auto jäi pärast kokkupõrget sündmuskohal seisma. «Jätkame tõendite kogumist, et traagilise õnnetuse uurimine põhjalikult läbi viia,» ütles Tamm.

Paljudes inimestes on tekitanud nördimust asjaolu, et õnnetuse põhjustajalt selle juhtumise järel lube ära pole võetud ja ta jätkuvalt autot juhib. Toodud on paralleele kiiruse ületamisega, mille puhul sõidukijuhilt rikkumise fikseerimise järel tihti load ära võetakse ja talle šokivangistus määratakse.

Juhtimisõigust menetluse ajaks ära ei võeta

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius selgitas, et seaduse järgi ei ole võimalik kriminaalmenetluse ajaks kahtlustatava juhtimisõigust peatada. «Kellegi juhtimisõiguse saab inimese süüdimõistmisel lisakaristusena ära võtta ainult kohus.»

Paralleeli kohta kiiruse ületamisega ütles ta, et sel puhul on tegu väärteoga, mida lahendab politsei. «Kiiruse ületamise puhul on üldjuhul selge, milline rikkumine, kelle poolt ja millises ulatuses toime pandi, mistõttu on tõendamiskoormus erinevalt kriminaalmenetlusest oluliselt väiksem. Seetõttu jõutaksegi väärteomenetlustes lõpplahenditeni kiiremini.»

Samas lisas pressinõunik, et kohe ei saa nii või teisiti kelleltki juhtimisõigust ära võtta. «Isegi väärteomenetluse puhul saab juhtimisõiguse äravõtmise otsus jõustuda kõige varem alles poolteist kuud pärast õigusrikkumise toimumist. Erandiks on väärteoarestide mõistmisega seotud kohtuotsused, mis aga samuti saavad kõige varem jõustuda seitsme päevaga.»

Seevastu kriminaalasjades tuleb võimaliku kuriteo uurimiseks viia läbi põhjalik kohtueelne menetlus ja seejärel kriminaalasi kohtusse saata.

Uurimiseks kulub palju aega

«Seaduse järgi ei saa prokuratuur ega politsei inimest uurimise ajal karistada – seda tohib teha ainult kohus. Selleks tuleb kohtule esitada põhjalik ülevaade tõenditest, mille põhjal on kohtul võimalik teha otsus kellegi süü osas. Tõendeid kogub politsei kohtueelse menetluse ajal ja uurimistoimingud, näiteks mitmesugused ekspertiisid, mida väärtegude puhul üldjuhul teha ei ole vaja, võtavad aega,» selgitas Sinkevicius asjade käiku.

Alles siis, kui kõik seaduses ette nähtud toimingud tehtud saavad, saab asja saata kohtusse, kes siis tõendeid kaaludes otsuse langetab. Paraku võib selleni minna aasta või enamgi. Näiteks mullu jaanuaris Saaremaal purjuspäi kolme hukkunuga avarii põhjustanud Andres Reinarti mõistis Pärnu maakohus mõrvas süüdi tänavu märtsis. Sel nädalal otsustas aga ringkonnakohus, et tegu on siiski liikluskuriteo, mitte mõrvaga. Seegi otsus ei pruugi aga veel olla lõplik.

Augusti viimastel päevadel Tartumaal kahe hukkunuga õnnetuse põhjustanud naisele on praegu esitatud kahtlustus liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm. Selle paragrahvi järgi süüditunnistamisel võib kohus karistada kuni viieaastase vangistusega. Küll aga võib kahtlustuse sisu ka selle juhtumi puhul uurimise käigus muutuda.