/nginx/o/2021/09/30/14106665t1h0110.jpg)
Võrumaal märkas kolmapäeva hommikul Rõuge–Verijärve teel sõitnud mees Püssä külale viitaval märgil üht suuremat sorti lindu istumas ning kui ta hiljem sama teed pidi tagasi sõites teda seal endiselt konutamas nägi, haaras telefoni, et ükskõiksest händkakust mõni pilt püüda.
«Kella 8.30 ajal sõitsin Nogopalu karjääri poole ja silmanurgast nägin, et keegi seal märgil istub,» rääkis kaku pildile püüdnud Tiit. «Kella 9 ajal tulin tagasi ja tema ikka sealsamas.»
Auto kinni pidanud, lähenes mees linnule, kes esmalt näis olevat ükskõiksus ise: silmad kinni, ei teinud ta inimest märkamagi. Alles siis kui mees oli kõigest mõne meetri kaugusel, avas röövlind silmad ja pööras pead, mida Tiit oligi lootnud. «Arvasin, et see on hõbekakk, aga Google ütles, et händkakk.»
Hämmastav on Tiidu sõnul, et lind sellise kärarikka koha päevaseks konutamiseks valis. Sealt sõidavad mööda Nogopalu karjäärist materjali vedavad veokid ning muu liiklus, mis ei paistnud lindu häirivat. Nagu ka inimesed, kes enne Tiitu olid lindu pildistanud.
Lendu tõusis händkakk, kui Tiit oli jõudnud auto juurde tagasi ja teinud autosse sisenemisel äkilisema liigutuse.
Eesti ornitoloogiaühingu andmeil on händkakk (Strix uralensis) suur hallikasvalge kakuline. Tal on pikk saba, millest tuleneb ka nimi: händkakk või pikksaba-kakk. Tema nokk on kollane ja silmad mustjaspruunid. Kaku nägu ehk loor on tuhkhall. Isaslindude keskmine kaal on 660 ja emaslindudel 1000 grammi. Eestis varem haruldase händkaku arvukus hakkas tõusma 1970. aastatel, nüüd hinnatakse seda 1500–2500 haudepaarile. Liik kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)