Reoveeuuring: lähinädalail kasvab koroonasse nakatunute arv veelgi

Reoveeuuringu tulemused 27. septembril–1. oktoobril. Foto: Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused ennustavad, et lähinädalail kasvab koroonasse nakatunute arv Harjumaa ja Lõuna-Eesti kõrval ka Ida-Virumaal. Mõnevõrra väiksema viirusesisaldusega on Lääne-Eesti reoveeproovid.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on väga suure viirusesisaldusega proovide osakaal kasvanud kindlalt juba kuu aega järjest.

«Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusekogus märkimisväärselt üle keskmise nii Harjumaal, Lõuna-Eestis kui ka Ida-Virumaal. Asulate seas on nädalaga toimunud kõige suurem viirusekoguse kasv Viljandis, Sillamäel ja Jõhvi-Ahtme piirkonnas,» rääkis Tenson.

Lõuna-Eesti suurematest asulatest puudub kaardilt Valga, sest sealsesse puhastisse jõudnud veest ei õnnestunud teadlastel lisaainete suure sisalduse tõttu koroonaviiruse kogust määrata.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.