Esmaspäeval kogunenud Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse koosolekul otsustati, et nii COVID-19 patsientide kui ka teiste patsientide erakorraliste seisundite ravimise tagamiseks tuleb piirata plaanilist kirurgilist ravitööd.
TÜ Kliinikum piirab plaanilist ravitööd
„Oleme jõudnud seisu, mil igapäevaselt suurenevad nii nakatunud inimeste kui ka COVID-19 tõttu haiglaravi vajavate patsientide arvud. Kliinikum on juba praeguseks laiendanud oma nakkushaiguste osakonda 40 voodikohani ning avanud täiendava COVID-19 osakonna kopsukliinikus 20 voodikohaga. COVID-19 intensiivravi osakondadeks on muudetud juba kaks senist intensiivravi osakonda. Selleks, et tagada jätkuvalt intensiivravi ka teistele, mitte-COVID-19 patsientidele, on vajalik piirata plaanilist kirurgilist ravitööd,“ selgitas kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf.
Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on esimeseks sammuks redutseerida kuue operatsioonitoa tegevust juba alanud nädalal. „Plaanilise kirurgia piiramine annab võimaluse tagada vabu intensiivravi voodikohti ning olla haiglal valmis ka kõige kõrgemat ravietappi vajavateks erakorralisteks hospitaliseerimisteks. Ühtlasi vabaneb operatsioonitubade tegevuse piiramise tulemusel personaliressurssi täiendava intensiivravi osakonna avamiseks,“ rääkis dr Kotsar.
Piiramine puudutab plaanilist haiglaravi ootavaid patsiente. See, millisel erialal ja milliste patsientide ravi edasi lükatakse, vaadatakse iganädalaselt üle erinevate erialade esindajatest koosneva komisjoni poolt. „Lähtume endiselt põhimõttest, et patsiendi seisund ei tohi piiramisest halveneda, aga tegelik olukord kujuneb vastavalt koroonaviiruse leviku ja haiglaravi vajavate inimeste ulatusest. Näiteks ainuüksi sel nädalavahetusel hospitaliseeriti kliinikumi 19 COVID-19 patsienti,“ ütles ravijuht.
Operatsioonide järjekorras olevate patsientidega võtavad ühendust kliinikumi töötajad. „Me kõik loodame, et olukord normaliseerub ühiskonnas võimalikult ruttu ning et ravi oleks tagatud kõikidele patsientidele, mitte ei tähendaks ravijärjekordade pikenemist. Kaks kolmandikku haiglaravi vajavatest patsientidest on vaktsineerimata, mistõttu paneme inimestele südamele vaktsineerimise olulisust. Vaid kõik koos panustades saame vähendada koormust tervishoiusektorile,“ rõhutas ravijuht dr Kotsar.
Kliinikumi on hospitaliseeritud tänase seisuga 64 isolatsiooni vajavat COVID-19 patsienti, kellest 14 vajavad intensiivravi. „Viimased nädalad ja kuud on haiglaravi vajavate patsientide arv pidevas tõusutrendis. Loodan, et Eesti ühiskond on valmis panustama, et saaksime üheskoos ennetada olukorra täielikku eskaleerumist, mil haiglates võivad jääda ravita nii COVID-19 kui ka teiste seisundite tõttu haiglaravi vajavad patsiendid,“ sõnas prof Starkopf.