Jaan Rapp: kõrged ootused presidendile

Jaan Rapp Foto: Arvo Meeks

Esmaspäeval sai Eesti uue presidendi. Igati väärika ja senist elukäiku arvestades ka targa ja kompetentse. Tundub, et valdav osa ühiskonnast on valikuga rahul.

Vahetult pärast Alar Karise riigipeaks valimist oli ka Lõuna-Eesti Postimehe digilehes gallup, kus lugejad said avaldada arvamust tema sobivuse kohta presidendiametisse. Vastajatest 48 protsenti ütles, et on Karise presidendiks saamisega rahul ja 36 protsenti oli pigem rahul. Seega sai uus riigipea lõunaeestlaste kindla heakskiidu. Samas on tema suhtes kõrged ootused.

Paraku järgneb mesinädalatele hall argipäev ja nii on ka presidendiametiga. Juba ametisse asumise hetkest hakatakse riigipea juures otsima vigu. Või veidi varemgi. Nagu juhtus toona veel valitud presidendi staatuses olnud Alar Karisega pühapäeval, kui tekkis diskussioon tema suhtumise üle kirikusse.

Alar Karis leiab, et jumalateenistus ei peaks olema presidendi ametisseasumise tseremoonia osa. Seda enam, et ta ise ei ole ühegi kirikuga seotud.

Samas näitas ametisse valitud president üles austavat suhtumist kirikusse, kui käis päev enne ametisse vannutamist Tallinna Toomkirikus lõikuspüha tänujumalateenistusel. Seal teenis ka luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja paluti õnnistust ametisse astuvale presidendile. Igati sobiv käitumine, arvestades asjaolu, et Alar Karise jaoks on kirik eelkõige kultuuri osa, isiklikum kokkupuude religiooniga tal puudub.

Juba ametisse asumise hetkest hakatakse riigipea juures otsima vigu. Või veidi varemgi.

President peab järgima küll etiketti ja ühiskonnas valitsevaid tavasid, ent samas ei pea ta kõike tegema vaid formaalsetest reeglitest lähtudes. Ta peab oma tegevuspiirid täitma isikupärase sisuga.

Võib jäädagi vaidlema, kas ametist lahkunud president Kaljulaid ületas seda tehes oma võimupiire ja kui ta seda tegi, siis kas see oli õigustatud. Paljude meelest sekkus ta liiga jõuliselt sisepoliitikasse. Minu meelest olnuks veel kurvem, kui ta oleks vaikinud, samal ajal kui poliitikud hea maitse piire ületades laiasid.

Paraku on sellistel juhtudel sekkudes alati oht asi veel hullemaks ajada. Kohati läks nii ka eelmise presidendiga. Ja kuigi ametisse astudes seadis ta ülesandeks lõhesid ühiskonnas siluda, ei ole neid paraku ilmselt vähem kui viis aastat tagasi.

Loodetavasti läheb Alar Karisel paremini. Ent pidagem meeles, et täiuslikku presidenti pole olemas.