Arved Breidaks: tere tulemast argipäeva

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Valmiskampaania tekitas korraks tunde, et see ongi hetkel Eestis kõige olulisem teema, kes pääseb kusagil neljaks aastaks teeremondi ja sotsiaaltoetuste väljamaksmise eest vastutama. Tegelikult istus toas ka suur elevant, kellest üritati mööda vaadata.

Kolmanda lainena meile peale loksanud koroonaviiruse suutsid poliitikud avalikust arutelust kõrvaldada, mis aga ei tähenda, et seda olemas poleks. Võib muidugi väita, et võitlus viirusega pole kohaliku volikogu teema, aga see pole tõsi. Eriti Lõuna-Eestis, kus elanikkond on suhteliselt eakam, peaks koroonaviiruse tõrjumine olema iga poliitiku, erakonna ja valimisliidu teema.

Nägime küll õhupallide ja pastakate jagamist, kohati nähti ka valijate sõidutamist valimisjaoskonda, kuid silma ei jäänud kandidaate, kes oleks valijaid vedanud vaktsineerima ja kes oleks sama jõuliselt kutsunud inimesi üles end kaitsesüstima, nagu vaktsiinieitajad õhutavad andma võimalust looduslikule valikule.

Elatakse, nagu homset polekski. Paraku võib see nii minnagi.

Jah, tegemist oli poliitikute kalkuleeritud valikuga, sest iga saadud hääl on väärtus ja pole vahet, kas selle on andnud vaktsineerimise pooldaja või vastane. Aga seda võib nimetada ka arguseks. Eriti olukorras, kus vaktsiinivastased olid sisse võtnud väga selged poliitilised positsioonid.

Lõuna-Eestis on vaktsineerimine kulgenud aeglasemalt kui meiega piirnevates Tartu ja Viljandi maakonnas. Kohustust kanda kauplustes maski võetakse pigem kui soovitust ja poemüüjad mainivad, et ka kõige suurem riskirühm, eakad, võtavad maskikandmist üha vabamalt. Elatakse, nagu homset polekski. Paraku võib see nii minnagi.

Eelmise nädala reoveeuuring näitas, et koroonaviirus on Lõuna-Eestis stabiliseerunud kõrgel tasemel. Terviseameti igapäevast nakatumisstatistikat kirjutatakse tihtipeale kolme maakonna peale kolmekohalise arvuga. Kõik nakatunud on inimesed meie keskelt, keda viirus murrab ja osadest ka võitu saab.

Nagu kinnitas Tartu ülikooli rakendus­viroloogia professor Andres Merits Postimehele, siis vaktsineerimine vähendab võimalust nakatuda ja nakatumise korral suurendab see võimalust haigus kergemalt läbi põdeda. Actimel ei aita, aitab vaktsiin.

Meie käsutuses ei ole paremat kaitset viiruse vastu, kui seda on vaktsiin. Võimalik, et juba sel nädalal annab valitsus teada uutest piirangutest. Võimalik, et järgmisel nädalal vaheajale minevad koolilapsed jäetaksegi koju kaugõppele. Meie võimuses on nukraks kiskuvat argipäeva muuta.