Põlva juhib reovees sisalduva viiruse osas

Reoveeseire tulemused 25.10 - 29.10. FOTO: Tartu Ülikool.

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on astunud nädalaga taas suure sammu ülespoole ning ületab senise suuruma koguse.

Koroonaviiruse koguse suurim tõus on toimunud Lõuna-Eestis, kus kasvu veab Põlva, edastas Tartu Ülikool. Põlva on ka terviseameti statistikas olnud elanikkonna suurust silmas pidades uute nakatumisjuhtumite poolest esirinnas.

Viirusekogus reovees on kasvanud pidevalt augusti algusest alates. Praeguseks on see reoveeuuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul ületanud senise suurima koguse, mis mõõdeti tänavu märtsis, eelmise nakkuslaine kõrgpunktis.

Tensoni sõnul on Põlva näitajad tõusnud pikemat aega ja järjekindlalt. „Praeguseks on viirusekogus kasvanud seal suuremaks kui kunagi varem. Sellest võib järeldada ka nakatunute arvu jätkuvat kasvu,“ sõnas ta. „Kuigi sellenädalasel kaardil on väga suurt viirusekogust märkiva punase värviga asulaid jäänud justkui vähemaks, on paljudes kohtades olukord üsna piiripealne. Kaardil punasena püsivates asulates on viirust nii palju, et see kergitab ka Eesti keskmist indeksit,“ selgitas Tenson.

Nagu eelmiselgi nädalal, on viiruseolukord Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes veidi rahulikum Lääne-Eestis ja saartel.

Tensoni sõnul pole olukorra leebumist lähinädalail loota. „Kiireim tee viiruse leviku pidurdamiseks on üksnes vaktsineerimine,“ ütles ta.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring aitab jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

21.01.2022 25.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto