Hundijahi käigus tohib Lõuna-Eestis esmalt küttida 15 looma

Hunt. foto on illustreeriv. Foto: Ene Mägi

Novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi eesmärk on ohjata hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ning ennetamiseks, kokku tohib lasta poolsada looma. Nii Põlva-Tartu, Valga-Tartu kui ka Võru ohjamisalal lubatakse küttida viis looma.

Keskkonnaameti kinnitatud esmane küttimismaht on väiksem kui eelmisel aastal, kuna hundi arvukus on pisut vähenenud. Hundi küttimismahud kehtestatakse ohjamisalade põhiselt, kusjuures kuuel ohjamisalal ehk Alam-Pedja, Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Viljandi-Valga ja Põhja-Läänemaa alal esimeses osas küttimismahtu ei kehtestata. Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

„Hundil läheb Eestis endiselt hästi. Praeguste vaatlusandmete põhjal on kindlalt teada 18 hundi pesakonda üle Eesti, prognoosi järgi on aga tänavu Eestis 24–26 hundi pesakonda. Kehtiva kava järgi on eesmärk tagada Mandri-Eestis vähemalt 20 pesakonda ja populatsiooni võimalikult ühtlane jaotumine hundile sobilike elupaikade vahel,“ lausus keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

Kinnitatud küttimismahu esimeses osas lubatakse enim hunte küttida Harju, Põlva-Tartu, Valga-Tartu ja Võru ohjamisaladel, esimeses seitse, ülejäänutes viis looma. Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik tõdes, et mida rohkem edastavad jahimehed vaatlusandmeid, seda paremini saab hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning selle järgi jooksvalt täiendavat küttimismahtu määrata. „Oluline on ka kiskjakahjudest Keskkonnaametile teada anda, sest nii saame vajadusel küttimist kahjustuspiirkondadesse suunata,“ toonitas Margo Tannik.

2021. aastal on seni keskkonnaametile teatatud ja registreeritud 109 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Sellel aastal on enim hundirünnakuid toimunud Harju, Järva, Lääne, Lääne-Virumaa, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 933 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 306 lammast ehk kolm korda väiksem. Lisaks on hundid tänavu murdnud 11 veist ja viis koera.

Hundi rünnakute tõenäosust aitavad oluliselt vähendada kariloomade kaitseks mõeldud ennetusabinõud. Need on hoolikalt kontrollitud ja korralikult pingestatud kiskjatõrjeaiad ning karjavalvekoerad. Keskkonnaamet hüvitab kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50 protsendi ulatuses.

Algavaks jahihooajaks kinnitatud hundi küttimismaht lähtub 2021. aasta lõpuni kehtivast suurkiskjate kaitse ja ohjamise kavast. Praegu on peamiste huvirühmadega läbirääkimiste faasis ka uus suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava aastateks 2022–2031. Sellega määratakse hundi, karu ja ilvese kaitsmise ja ohjamise eesmärgid ning korraldus järgmiseks kümneks aastaks.

Möödunud jahihooajal kütiti Eestis 129 hunti.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Hundi küttimismahud, -andmed ja ohjamisalade kaardi leiab keskkonnaameti kodulehelt.