Tomi Saluveer: teine reaalsus

Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Samal ajal, kui Eesti näeb vaeva Euroopa kõrgeimate koroonanäitajate ja vaktsiinivastastega, räägivad maailmauudised suhtlusvõrgustiku Facebook nime ja kontseptsiooni muutmisest. Väärib märkimist, et Facebooki, mille uus nimi on Meta, peetakse üheks peamiseks vandenõuteoreetikute taimelavaks.

Facebooki asemel tuleva Metaversumi visioon on endine: inimesi kokku tuua. Kuid selle asemel, et sirvida veebi läbi arvutiekraani või skrollida telefonis, saab inimene sukelduda virtuaalmaailma, et suhelda sõpradega, käia poes või osaleda sündmustel. Nii nagu seda tehakse reaalses maailmas. Arvutimänguritele või Hollywoodi filmide fännidele pole see tundmatu maailm, kuid uute tehnoloogiate kaudu plaanitakse teine reaalsus meile nüüd reaalselt elutuppa tuua.

Meediakanalid kajastavad päevast päeva maailma koroonakaarti ning Baltimaad kuuluvad sellel värviskaalal tippu. See tähendab pikaajalist negatiivset mõju mitte ainult turismiärile, vaid ka riigi üldisele mainele.

Keegi ei tea praegu, kuhu need plaanid viivad. Kas see tähendab, et sotsiaalvõrgustiku libakontosid on senisest veelgi lihtsam teha ning need on veelgi usutavamad? Ja kas see loob veel suuremaid võimalusi õhutada vaenu ja vägivalda? Või on see suurepärane lahendus kodukontorist väljumata kaugtööd teha ja interaktiivselt koosolekuruumi astuda, kontserdielamusi saada ja reisida? Facebooki kõrval liiguvad virtuaalreaalsuse arendamise teel ka teised suurfirmad.

Seni peame hakkama saama oma karmi reaalsusega. Suutmatus koroonakriisiga hakkama saada räsib Eesti mainet. Tumepunane toon Euroopa kaardil jääb meid kummitama aastateks. Maailma meediakanalid kajastavad päevast päeva maailma koroonakaarti ning Baltimaad kuuluvad sellel värviskaalal tippu. See tähendab pikaajalist negatiivset mõju mitte ainult turismiärile, vaid ka riigi üldisele mainele.

Vaktsiinivastaste peamine argument, et nad soovivad vabadust otsustada, kas lubada teha käsivarde torge või mitte, pole pädev. Nad ei sõdi tegelikult vaktsiini kui sellisega, vaid riigi kui institutsiooniga, mis paljude silmis olnud läbi ajaloo kuri ja vastumeelne.

Soovitusi järgivad seaduskuulekad inimesed on samas õigustatult egoistlikud. Nad on täitnud nõuded, et saaksid tagasi vabasse ühiskonda, käia kohvikutes, kinos ja reisil.

Koroonaolukord on muutunud ühiskonnale häirivaks, võib-olla olekski mõistlik kriisi lahenemiseni erisugustesse universumitesse sukelduda.