Kiri: üks süst vähendab ohtu mitmekordselt

, Eesti Vabariigis sündinud rahvastikuteadlane
Copy
Ene-Margit Tiit.
Ene-Margit Tiit. Foto: Tairo Lutter/Postimees

Kutsun oma põlvkonnakaaslasi meenutama, mõtisklema ja otsustama, võib-olla ka noorematele nõu andma.

Väikelapsena pandi meile kõigile rõugeid. Vanemad leidsid, et väike põdemine ja paar armi käsivarrel on parem kui oht haigestuda ning jätkata elu rõugearmilisena. Aitäh neile selle eest!

«Tões ja õiguses» on palju juttu difteeriast, mis viis kalmistule palju lapsi. Selle vastu sai enamik meist kaitsesüsti koolipõlves. Karm statistika ütleb, et meil, kes oleme tänaseni elus, vedas, sest üsna paljud meie põlvkonnakaaslased ei elanud lastehaiguste tõttu 20. sünnipäevanigi.

Mäletan, kui rõõmus olin noore lapsevanemana, kui mu pisikesed said vaktsiinipalakese lastehalvatuse vastu – toona oli kõigile selge selle haiguse tagajärjel invaliidistumise oht.

Tänu elutingimuste paranemisele, arstiteaduse arengule ja sealhulgas kaitsepookimistele elame tänapäeval mitukümmend aastat kauem kui meie esivanemad. Et jätkata rahulikku elu ja säilitada võimalus suhelda oma lähedastega, tuleb meil taas vaktsineerida – juba poolteist aastat möllanud koroona vastu.

Seekord ei otsusta meie eest vanemad ega ka riigivõim: otsus tuleb teha ise, olla ise vastutaja. Kuigi ükski süst ei anna haiguse eest täielikku kaitset, on see tõhus ettevaatusabinõu, mis vähendab ohtu mitmekordselt. Selliseid abinõusid kasutame ju iga päev: näiteks paneme autosõidul kinni ohutusrihma ja kasutame suitsuandurit, kuigi need ei muuda olematuks autoavarii või vingumürgituse võimalust.

Ma ei kirjuta valitsuse ega teadusnõukogu soovil. Mind ajendasid kirjutama inimesed, kes mulle on tänavatel vastu tulnud ja tänanud mõne lehes ilmunud kirjatüki eest. Näen, et paljud minu põlvkonnakaaslased on jätkuvalt trükisõna usku ja mõtlevad meelsasti koos kirjutajaga.

Niisiis tunnustagem teadlasi, kes kiiresti loonud tõhusad koroonavaktsiinid, ja tohtreid ning nende abilisi, kes visalt võitlevad uue, senitundmatu haigusega. Kuid nende jõud on ammendumas, nad vajavad kogu rahva toetust ja koostööd. Meie kõigi huvides on, et väike Eesti rahvas ei kannaks koroonataudi mõjul suuri kaotusi.

Järgime kõiki ettevaatusabinõusid – pesta käsi, kanda maski ja eriti lasta end vaktsineerida – enese ja oma lähedaste huvides, hoolimata pisikesest valust ja võib-olla üsna suurest hirmust.

Elame edasi mõistlike valikute toel, nagu senini läbi meie keerulise ajaloo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles