Põlva haigla uus ravijuht on Andres Meus

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Põlva Haigla ravijuhina hakkab tööle Andres Meus.
Põlva Haigla ravijuhina hakkab tööle Andres Meus. Foto: Põlva haigla

Alates 1. detsembrist täidab Põlva Haigla ravijuhi ülesandeid Andres Meus, kes on pikki aastaid töötanud Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas ning lisaks Tartu kiirabis.

Andres Meus on lõpetanud Tartu Ülikoolis erakorralise meditsiini residentuuri 2003. aastal. Lisaks tööle Tartu Ülikooli kliinikumis ja Tartu kiirabis on ta olnud ka lektor kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses ning osalenud arstina välismissioonil.

Põlva haigla juhatuse liikme Margot Bergmanni sõnul on Andres Meus haigla jaoks väga hea valik, kuna erakorralise meditsiini eriala taustaga arstina on tal väga lai teadmiste profiil.

«Dr Meus erakorralise meditsiini arstina tunneb hästi kõikide erialade spetsiifikat ning saab seeläbi kaasa rääkida kõigis haiglat puudutavates otsustes. Lisaks on ta kiirabibrigaadi koosseisus olnud tihedas kokkupuutes Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonnaga (EMO), nähes seeläbi ühe strateegilisema osakonna kitsaskohti. Kuna EMO renoveerimine on praegu haigla prioriteet nr 1, tulevad meile dr Meusi teadmised vägagi kasuks,» sõnas Bergmann.

Meus astub ametisse detsembrist, mistõttu saab ta olla juba uue aasta plaanide koostamise juures. Kui tavapäraselt võiks esimesed kuud mööduda end haigla juhtimise ja hingeeluga kurssi viies, siis koroonaviiruse suure leviku tõttu Põlvamaal tuleb Meusil kohe sukelduda kriisi lahendamisse.

Lisaks jätkab Meus väikese koormusega tööd ka Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas arst-õppejõuna ning samuti Tartu kiirabis, mis juhatuse liikme Margot Bergmanni sõnul lisab ravijuhi töösse vaid lisandväärtust. «Kuna nii Põlva haigla kui ka Tartu kiirabi on Tartu Ülikooli kliinikumiga võrgustunud, on head omavahelised suhted nii edasise arengu kui ka koostöö võtmeks,» kommenteeris Bergmann.

«Tähtis on säilitada Põlva haiglas kõik praegu tegutsevad osakonnad ning seal juures parandada järel-, taastus- ja õendusabi osakaalu. Haigla keskseimaks osakonnaks on sisehaiguste osakond, mida tuleb samuti patsientide profiilist lähtuvalt järjest edasi arendada. Kuna kirurgilist valvetööd Põlvas enam ei osutata, on oluline pakkuda patsientidele kodulähedast kirurgilist ravi ning hinnata, millised päevakirurgilisi sekkumisi on võimalik kohapeal veelgi enam teostada,» ütles Meus.

Meusi sõnul on ka väga oluline EMO ööpäevaringse teenuse säilitamine ning parendamine, mis hõlmab endas nii personali kui ka diagnostikavõimaluste arendamist. «Eelmainitu pakub kohalikele inimestele kindlustunnet, et vajadusel saab erakorralist abi kodulähedases haiglas. Kõike eelnevat kokku võttes ongi suurim eesmärk pakkuda Põlvamaa inimestele kvaliteetset arstiabi ning parandada sealjuures eriarstiabi kättesaadavust,» sõnas ta.

Märksõnad

Tagasi üles