/nginx/o/2021/04/26/13746602t1h8227.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/07/14187707t1h876f.jpg)
- Kasu oleks eelkõige üleriigilistest piirangutest.
- Põlvamaal on puudus hooldajatest, päästjatest ning meditsiinitöötajatest.
- Üleskutsele reageeriti: kuni järgmise nädala lõpuni on hooldekodu mehitatud.
Põlva vallavanem ning valla kriisikomisjoni esimees Georg Pelisaar leiab, et ehkki koroonakriisi ohjamiseks võib maakondlikke piiranguid kehtestada, ei ole neist tõenäoliselt siiski eriti suurt kasu. Enim aitaksid nakatumiste arvu alla tuua tema meelest siiski ühtsed üleriigilised piirangud.
Põlvamaa on koroonasse nakatumiselt Eesti tipus: viimase seitsme päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 1810. Vaktsineerituse tase on samas Eesti üks madalamaid: maakonna elanikkonnast on vaktsineerimiskuur lõpetatud 57 protsendil inimestest, sealhulgas 66 protsendil täiskasvanutest.
«Olukord Põlvamaal on tõsine. Terviseameti andmetel tuleb palju haigestumisi üritustelt, koolidest, kortermajadest ja perekondlikest läbikäimistest. Praegu on puudus nii meditsiiniõdedest kui hooldajatest ning haigla koormus on kõrgest nakatumisest tulenevalt suur,» sõnas peaminister Kaja Kallas laupäevasel videokohtumisel Põlva vallavanema Georg Pelisaare, Põlva haigla juhataja Margot Bergmanni, hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule, Lõuna meditsiinistaabi juhi Juri Karjagni ning terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhi Tiia Luhtiga.
Omavalitsus saab kehtestada piiranguid
Peaminister tõdes, et nakatumise ja vaktsineerimise tase on valdades erinev ning igal omavalitsusel on lisaks riiklikele meetmetele õigus astuda täiendavaid samme, et viiruse levikut piirata. «Toonitasin vallavanemale, et praeguses olukorras peaks omavalitsus tühistama kõik avalike ürituste load ja piirama õppetööväliseid tegevusi,» ütles peaminister.
Põlva vallavanem ning kriisikomisjoni esimees Georg Pelisaar sõnas aga pühapäeval Lõuna-Eesti Postimehele, et kahtleb, kas vallas ürituste ärajätmine praegu valitsevasse olukorda suurt muutust toob, kuivõrd osavõtt neist on praegugi pigem leige.
«Põlva ja Võru koorid said kokku, lauldi Uma Peo repertuaari – seal publikut ei olnud. Pigem ütleksin, et kultuurisündmustel osalejaid on vähe ja need, kes saavad osaleda, peavad olema vaktsineeritud,» tõi Pelisaar näiteks.
Ta lisas, et rahva hulga poolest käib nädalavahetustel hoopis suurem «laulupidu» Tartu serval asuvas Lõunakeskuses.
Kaalukausil huvitegevus
Läinud nädalal arutas valla kriisikomisjon Põlvas valla koolide ja lasteaedade olukorda ja otsustas, et esialgu neid ei suleta. Reedel arutati ürituste keelamist ja edasilükkamist. «Praegu ei ole me konkreetselt kultuurikeskuses kavandatud sündmusi veel ära keelanud, ära on aga jäetud mõned spordisündmused. Siit edasi peame vastu võtma otsused, mis puudutavad huviringe ja huvikoole,» sõnas Pelisaar ning lisas, et edasised otsused tulevadki esmaspäeval.
«Rõhutaksin siiski, et vallas võib piiranguid kehtestada, aga see ei anna piisavalt efekti: piirid on lahti, inimesed liiguvad ja ka arutelul osalenud tunnistasid, et nakkus kandub edasi peamiselt näiteks peredes, kaubanduskeskustes ja spaades.»
Pelisaar on seda meelt, et kõige enam aitaksid nakatumiste arvu alla tuua siiski ühesed ning konkreetsed piirangud üle terve riigi.
Praegu on nakatumiste suure hulga tõttu Põlvamaal suur puudus meditsiiniõdedest ja hooldajatest, aga ka päästetöötajatest.
«Põlva hooldekodus on 37 hoolealuse jaoks vaid kolm hooldajat, kuna kõik teised on haigestunud koroonasse. Sarnane olukord valitseb Põlva haiglas,» öeldakse valla kriisikomisjoni reedeses avalduses.
Vallavanem rääkis keerulisest olukorrast neljapäeval ka rahvusringhäälingu saates «Ringvaade». Pühapäeval kinnitas vallavanem Lõuna-Eesti Postimehele, et saates tehtud üleskutsele tulla Põlva vallale appi on reageerinud paljud. «Saime laupäevaks olukorra sinnamaale, et hooldekodu on vähemalt järgmise nädala lõpuni personaliga mehitatud. On tulnud abipakkujaid nii Antslast, samuti Tartust, valmidust appi tulla on üles näidatud isegi Kesk-Eestist. Neid kõiki tahaks ka tänada,» lausus vallavanem.