Võrukeelsete koorilaulude ja -seadete konkursi võitis Alo Ritsing

Laulab meeskoor Forestalia, dirigeerib Alo Ritsing. Foto: Helju Keskpalu

Selgunud on neljanda võrukeelsete koorilaulude ja -seadete konkursi preemiasaajad, peapreemia võitis maestro Alo Ritsing.

Konkurss on mõeldud, rikastamaks võrukeelset koorilauluvara ja leidmaks repertuaari tulevastele omakeelsetele laulupidudele. Neljandale võrukeelsete koorilaulude ja -seadete konkursile laekus rekordiliselt 40 tööd. Nende hulgas oli 16 uue viisi ja seadega laulu, neist kuuele on loodud ka uus võrukeelne tekst. 24 juba olemasolevat laulu ja rahvalaulu on saanud uue kooriseade. Kõige rohkem tuli konkursile segakoorilaule – koguni 23, lisaks kümme meeskoorilaulu, viis naiskoorilaulu ja kaks laste- ja mudilaskoorilaulu.

Preemiasaajad kuulutati välja 6. novembril Põlva kultuurikeskuses toimunud kontserdil „Liigu, liigu, laulukõnõ!“. See oli sümboolne tänuavaldus laululoojatele: keerulise olukorra tõttu kõlasid väikesel kontserdil vaid mõned preemia saanud lauludest. Pärjatud koorilaulud loodetakse uuesti publiku ette tuua siis, kui olukord on paranenud. Konkursi auhinnafond 3000 eurot jagati preemiasaajate vahel.

Žüriisse kuulusid helilooja ja muusikapedagoog Tauno Aints, helilooja ja dirigent Riivo Jõgi, helilooja Piret Rips-Laul ning dirigendid Küllike Joosing ja Silja Otsar. Teoste hindamisel seadis žürii esikohale loojate professionaalse helikeele tundmise kooskõlas konkursi eesmärgiga rikastada võrukeelset lauluvara. Hinnati värskust, head muusika- ja vormitunnetust ning võrukeelse teksti kokkusobivust muusikaga.

„Konkursile saabus hulk toredaid ja heal tasemel laule. Eraldi tunnustan maestro Alo Ritsingu rahvalauluseadeid, mis leiavad kindlasti kooride repertuaaris koha. Rõõmu teeb seegi, et võrukeelses kooriloomingus on põlvkondade järjepidevus,“ ütles žürii liige Silja Otsar.

Kõigilt varasematelt konkurssidelt on jõudnud laule Uma Pido repertuaari ja ilmselt kõlavad mõnedki seekordse konkursi laulud järgmisel Uma Pidol 2024. aastal Põlvas. Värsketest koorilauludest on kavas välja anda ka lauluvihik.

Konkursi preemiad:

Alo Ritsing – pääpreemiä professionaalsõ koorikultuuri ja Vana-Võromaa rahvalaulu kokkopandmisõ iist:

meeskoorilaulud „Hiili, hiili“ (Põlva khk), „Jänese jala’“ (Rõuge khk), „Kasva karjaseks“ (Hargla khk), „Ää-äh, t´suu-t´suh!“ (Rõuge khk) ja „Olõs mul“ (sõnad: Jaan Lattik, muusika: rahvalik);

naiskoorilaulud „Imä vei nuku nurmõ pääle“ (Urvaste khk) ja „Kalamehe naanõ“ (Urvaste khk);

segakoorilaulud „Ema ootab koju“ (Hargla khk), „Immemaa“ (Urvaste khk), „Kalamehe naine“ (Urvaste khk), „Kolm ubinat“ (Hargla khk), „Läämi lehti lepikulõ…“ (Karula khk), „Läämi vällä“ (Hargla khk), „Miks ei mullu tulnud?“ (Kanepi khk), „Märdi’ omma’“ (Rõuge khk), „Uinu, uinu, ul´likene“ (Räpina khk), „Vaeselatsõ laul“ (Räpina khk) ja „Vihmakõnõ, vellekene“ (Urvaste khk);

lastekoorilaul „Lauliku lapsepõli“ (Räpina khk).

Karin Kuulpak – auhind „Kõgõ parõmb latsilaul“ laulu „Tuu’ mullõ Munamägi!“ (sõnad: Contra) viisi ja seade eest.

Alo Ritsing – auhind „Kõgõ parõmb miihikoorilaul“ laulu „Ei olõ’ rahha“ (sõnad: Rihhard Iher) viisi ja seade eest.

Karin Kuulpak – auhind „Naisikoorilaulu I kotus“ laulu „Päävä vägi“ (sõnad: Triinu Laan) viisi ja seade eest.

Triin Arak – auhind „Naisikoorilaulu II kotus“ laulu „Naasõ’ ei jätä’!“ (sõnad: Triinu Laan) viisi ja seade eest.

Rein Kalmus – auhind „Segäkoorilaulu I kotus“ laulu „Kodutse’ tsirgu’“ (sõnad: Artur Adson) viisi ja seade eest.

Alo Ritsing – auhind „Segäkoorilaulu II kotus“ laulu „Väiku sõsar vellega“ (sõnad: Artur Adson) viisi ja seade eest.

Triin Arak – auhind „Segäkoorilaulu III kotus“ laulu „Vikahtkaar“ (sõnad: Triinu Laan) viisi ja seade eest.

Margus Ermast – auhind „Segäkoorilaulu III kotus“ laulu „Katõkese“ (sõnad: Rihhard Iher) viisi ja seade eest.

Triinu Laan – auhind „Kolmõ vahtsõ lauluteksti iist“: „Naasõ’ ei jätä’!“ (muusika: Triin Arak), „Päävä vägi“ (muusika: Karin Kuulpak) ja „Vikahtkaar“ (muusika: Triin Arak).