T, 4.10.2022

Vanade majade lugu ilmus tänavapilti

Sten Mahov
Vanade majade lugu ilmus tänavapilti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
KRÜMMERI MAJA. Aastatel 1820–1830 ehitatud lossi tüüpi maja, mis kuulus Läänemaalt tulnud koolmeistrile Heinrich Krümmerile. Hoones tegutses poeglaste pansionaatkool, anti gümnaasiumiharidust. Pärast järgmise koolmeistri surma lõpetas tegevuse ka kool ning hoone läks üle linna ühele suuremale kinnisvaraarendajale, kes rentis ruume kroonuasutustele. Aegade jooksul tehti krundil juurdeehitisi ning tegutsesid Suvelokaal, hotell nimega Hotel de Russie, võõrastemaja Rossija, ohvitseride kasiino, Võru maakonnavalitsus, kauplused ja ärid. Teise maailmasõja ajal sai hoone kannatada ning seda hakati nimetama tondilossiks. Lammutati 1960–70ndatel. Asemele ehitati hoone, kus tänaseni tegutsevad Võru spordikool ning kultuurikoda.
KRÜMMERI MAJA. Aastatel 1820–1830 ehitatud lossi tüüpi maja, mis kuulus Läänemaalt tulnud koolmeistrile Heinrich Krümmerile. Hoones tegutses poeglaste pansionaatkool, anti gümnaasiumiharidust. Pärast järgmise koolmeistri surma lõpetas tegevuse ka kool ning hoone läks üle linna ühele suuremale kinnisvaraarendajale, kes rentis ruume kroonuasutustele. Aegade jooksul tehti krundil juurdeehitisi ning tegutsesid Suvelokaal, hotell nimega Hotel de Russie, võõrastemaja Rossija, ohvitseride kasiino, Võru maakonnavalitsus, kauplused ja ärid. Teise maailmasõja ajal sai hoone kannatada ning seda hakati nimetama tondilossiks. Lammutati 1960–70ndatel. Asemele ehitati hoone, kus tänaseni tegutsevad Võru spordikool ning kultuurikoda. Foto: Võrumaa Muuseum/Sten Mahov, kollaaž

Mööda Võru vanalinnas asuvat Kreutzwaldi tänavat kõndides märkab tähelepanelik vaatleja, et mõne räämas maja kinnilöödud akendel on plakatid, mis räägivad hoonete kuulsusrikkast ajaloost ning seal kunagi elanud-töötanud inimestest.

Ehkki tegemist on juba septembri algul avatud Vana-Võromaa kultuurikoja näituse «Võru linna unustatud pärlid» ühe osaga, on ettevõtmisel nii muuseumile kui linnale suurem tähendus. Euroopa kultuuripäevadeks valminud näituse sündimisele andis suure tõuke ka käimasolev pandeemia.

«Ühtpidi soovisime tuua näituse tänavaruumi, sest seoses praeguse olukorraga ei saa kõik tahtjad muuseumisse tulla ega meie kogudega laiemalt tutvuda,» lausus peavarahoidja Mirja Ots. «Teine mõte aga oli anda neile võrulastele, kes võib-olla omavad vanalinnas mingisugust kinnisvara, fotode ja tekstide kaudu aimu, mida majade kohta üldse teada saab. Maksab muuseumist otsida, sest olemas on nii ehitusplaanid, fotod kui ka mõningate asjade kohta lood.»

Märksõnad
Tagasi üles