/nginx/o/2021/11/11/14195552t1h1c33.jpg)
Eelmisel nädalal saabus Lõuna prefektuuris koerajuhina töötava Kätlin Kenteli elus suur hetk. Tema hoolealune Romi läbis edukalt patrullkoeraks saamise katsed ja nüüd saavad nad koos täita teenistuskohustusi seal, kus neid parajasti kõige enam vajatakse.
Eriliseks muudab äsjase sündmuse see, et Kentelile on Romi esimene teenistuskoer. Täieõigusliku politseikoera perenaiseks saamine tähendas lapsepõlveunistuse täitumist. «Nii kaua kui mäletan, soovisin koerajuhiks saada. Meie peretuttav oli koerajuht ja sealt see pisik ka mind nakatas. Ka sisekaitseakadeemiasse läksin õppima salasooviga, et minust ehk võiks saada politseis just koerajuht. Nagu näha, siis tulebki unistada suurelt ning kui pingutad selle nimel, on kõik võimalik.»
Pingutada on Kentelil tulnud tõepoolest korralikult. Praeguseks aasta ja kümne kuu vanuse Romiga kohtusid nad esimest korda eelmise aasta kevadel, mil Romi oli vaid 2,5-kuune kutsikas. Sellest peale on tulnud koera intensiivselt kasvatada ja treenida. Sest ülesandeid, mida Romi politseikoerana täitma peab, on palju ja need kõik on vastutusrikkad: tuleb jälgi ajada, esemeid otsida, patrullida ja kurjategijaid kinni pidada.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk täpsustas, et nagu Lõuna prefektuuri teisedki teenistuskoerad, töötab ka Romi seal, kus mure kõige suurem ja abivajadus kõige kiirem – seega üle Lõuna-Eesti. Igapäevase politseitöö kõrval jätkuvad aga ka koolitused ja treeningud.
/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)