Arved Breidaks: uue aja ühistransport

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Kui Bolt tänavu oma tõukerattakujulised elektrisõidukid, rahvakeeli tõuksid, Võrus tööle rakendas, ennustati, et küllap hakkab nüüd liiklusõnnetusi juhtuma nii sõiduteele sööstvate tõuksijuhtide kui kõnniteel neile ette jäävate jalakäijatega. Midagi hirmsat aga ei juhtunud ja tegelikult avasid need sõidukid silmad uutele võimalustele.

Bolti elektrilised tõukerattad arendavad kiirust kuni 25 kilomeetrit tunnis, mis teeb neist linnaliikluses ebamugava kaaslase. Kõnniteel jalutajatele on nad selgelt liiga kiired, sõiduteel jäävad samas autoliiklusega võrreldes aeglaseks. Möödasõit vastassuunavööndi kaudu on aga teatavasti üks ohtlikumaid manöövreid.

Olen väga kaugel sellest, et tõukside üle viriseda. Tõsi, viimastel nädalatel on mul autoroolis olnud kaks ehmatavat kogemust, kui kergliikuriga nooruk õhtuste tänavalaternate valguses üle kõnnitee tuiskas. Autojuhtide reaktsioonikiiruse testimiseks pole see parim viis, sest kannataja on sellistel puhkudel eranditult tõuksiga sõitja.

Tunnistan, et ise pole elektrilise tõukerattaga kunagi sõitnud ega plaani seda ka niipea teha, sest autosõit on linnaliikluses endiselt kõige mugavam liikumisviis. Ent nii nagu õppisin ära automaattanklate ning kaupluste iseteeninduskassade eripärad, ei tahaks ka Bolti kliendiks hakkamist sugugi välistada.

Mõeldes tulevikule ja Võru elanike vanuselisele koosseisule, siis miks mitte paisata tulevikus kasutusse ka elektrilised ratastoolid.

Näen, kuidas Võrus kasutatakse neid hommikul tööle- ja koolisõiduks ning õhtul koju liikumiseks. Renditõuksist on saanud ühistransporditeenus, millega kohalik liinibuss konkureerida ei suuda. Üks mu hea tuttav, kes kasutab renditõuksi pea iga päev tööle- ja kojusõiduks, elab Võrus kohas, kus Bolti ratas on võimalik jätta kodule lähemale, kui asub lähim bussipeatus. Tööle ja sealt koju sõiduks läbib ta tõuksiga umbes paar kilomeetrit.

Märkimisväärne selle juures on aga tõsiasi, et tegelikult saaks ta tööle minna ka tasuta pakutava liinibussiga – tuleks vaid tänavanurgast, kuhu ta õhtul tõuksi jätab, mõnisada meetrit bussipeatuseni kõndida. Aga ta ei tee seda, vaid maksab Boltile. Mugavuse eest.

Sellest saab järeldada, et ühistransport ei pea tingimata olema tasuta, vaid mugav kasutada ja mugavuse eest on inimene nõus ka maksma. Bolt on seda oma tõuksidega tõestanud.

Mõeldes tulevikule ja Võru elanike vanuselisele koosseisule, siis miks mitte paisata tulevikus kasutusse ka elektrilised ratastoolid. Seda kasutaksin ehk isegi.