:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/18/14209957t1hf198.jpg)
- Ranitsatoetuseta jäänud puudega lapse pere pöördus õiguskantsleri poole
- Õiguskantsler palus Otepää volikogul viia määrus kooskõlla põhiseadusega
- Vallavõim: määrus on tõesti ajale jalgu jäänud
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul kohtleb Otepää vald ranitsatoetuse andmata jätmisel ebavõrdselt nii puudega lapse vanemat kui last.
Teema jõudis Lõuna-Eesti Postimehe vahendusel avalikkuse ette oktoobris. Otepää vallas elava kuueliikmelise pere pesamuna alustas sel sügisel kooliteed. Oma erivajaduse tõttu ei ole tal võimalik õppida koduvallas Otepääl, vaid ta käib 40 kilomeetri kaugusel Tartus hariduslike erivajadustega (HEV) laste koolis. Ja see on põhjus, miks vald jättis pere ranitsatoetuseta.
«Olen valla tegevusest tõsiselt häiritud ja pettunud,» tõdes pereisa Herko Sunts toona. Tema sõnul ei ole küsimus niivõrd 100-euroses ranitsatoetuses, kuivõrd ebavõrdses kohtlemises. «Meie pere õiglustunne on väga rikutud – miks meie laps on halvem teistest Otepää vallas elavatest lastest?!»
Laps käib Tartus Hiie koolis, kus kuulmis- ja kõnepuudega õpilastel võimalik omandada põhiharidus. «Meie teadmisel Otepää valla koolides puuduvad praegu võimalused pakkuda meie pojale sellisel tasemel õpet,» selgitas Sunts.
Volikogu määruse kohaselt maksab vald esmakordselt kooli mineva lapse toetust vanemale, kelle laps läheb Otepää vallas asuvasse kooli. Lapse elukohana peab olema rahvastikuregistris märgitud Otepää vald. Viimati mainitud tingimus on Suntsidel täidetud.
Pere pöördus õiguskantsleri poole ja palus tal hinnata, kas Otepää vald kohtleb peresid võrdselt, kui ei maksa puudega lapse vanemale esmakordselt kooli mineva lapse koolitoetust, kui laps ei saa puude tõttu õppida valla koolis.
Õiguskantsler andis tähtaja ette
Sel nädalal avalikuks saanud dokumendis leiab õiguskantsler Ülle Madise, et Otepää vallavolikogu sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra järgi koheldakse lastega peresid koolitoetuse määramisel ebavõrdselt.
«Vallavolikogu ei ole arvestanud puudega lapse õigust toetusele juhul, kui lapsel ei ole temast olenemata asjaoludel võimalik käia vallas asuvas koolis. Selline välistus on vastuolus igaühe õigusega olla võrdselt koheldud,» teatas Madise.
Pereisa Herko Sunts märkis, et õiguskantsler ütles seda, mida oligi oodata: puudega lapsi ei tohi teistega võrreldes ebavõrdselt kohelda.
Tema kinnitusel tuleb omavalitsusel vältida olukordi, milles koheldakse inimesi nende puudest tulenevalt ebavõrdselt. «Kuigi toetus määratakse vanemale, toetatakse sellega vanemat ja tema last ühiselt. Seega kohtleb Otepää vald toetuse andmata jätmisel ebavõrdselt nii puudega lapse vanemat kui ka tema puudega last,» lisas ta.
Õiguskantsler palus Otepää volikogul viia volikogu määruse kooskõlla põhiseadusega. Ühtlasi palus ta volikogu esimehel 15. detsembriks teada anda, kuidas vald on ettepanekut järginud.
Vallavõim: määrus on ajale jalgu jäänud
Vallavolikogu esimees Rein Pullerits ütles oktoobris, et kahjuks ei osatud määruse koostamise ajal taolist juhtumit ette näha. «Määruse ülevaatamine ja sinna täienduse tegemine jääb uue vallavolikogu koosseisu ülesandeks,» lisas Pullerits enne kohalikke valimisi.
Vallavanem Jaanus Barkala lausus toona, et tema isikliku arvamuse kohaselt võiks volikogu võtta kaalumisele selle määruse ümbervaatamise, tuues sisse erandite tegemise võimalikkuse.
Sel nädalal nentisid Pullerits ja Barkala teemat kommenteerides, et nagu varem on märgitud, on määrus pärit aastast 2011 ning tõesti ajale jalgu jäänud. Kui koguneb uus vallavolikogu koosseis, saab mainitud määruse ülevaatamine ja muudatuste sisseviimine volikogu uue koosseisu ülesandeks, kinnitasid nad taas.
/nginx/o/2021/11/18/14209959t1h6739.jpg)
Pereisa: probleem on laiem
Pereisa Herko Sunts märkis, et õiguskantsler ütles seda, mida oligi oodata: puudega lapsi ei tohi teistega võrreldes ebavõrdselt kohelda.
Eelmise loo (ilmus 13. oktoobri Lõuna-Eesti Postimehes) järel imestanud Suntsi sõnul paljud, kuidas selline suhtumine tänases Eestis võimalik on ning temaga võtsid ühendust inimesed, kelle puudega lastest omavalitsus pole välja teinud ja on neid tõrjunud.
«Selles mõttes on probleem laiem,» ütles Sunts. Ka Hiie koolist on ta saanud vihje, et ranitsatoetuse mitte maksmine ei pruugi olla ainult Otepää valla probleem. «Võib-olla selle teema avamine ja ka õiguskantsleri arvamus mõjutab teisigi omavalitsusi sellele tähelepanu pöörama ja oma vastavat korda üle vaatama.»
Oma koduvallaga tegeleb ta edasi. «Üks teema on, et volikogu määrus tuleb korda teha, nagu õiguskantsler palus, aga tahan ka oma juhtumi asjus saada vallalt siiski õiglast otsust,» lisas ta.