Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Koerte katkuga rebane leiti Valga linnast

Copy
Valga loomaarsti Jaan Luha sõnul ei ole ta koerte katku enam väga kaua näinud. Kui ta 1990. aastatel loomaarstina töötas, oli kümnendi keskpaigas juhtumeid palju.
Valga loomaarsti Jaan Luha sõnul ei ole ta koerte katku enam väga kaua näinud. Kui ta 1990. aastatel loomaarstina töötas, oli kümnendi keskpaigas juhtumeid palju. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Hiljuti tuvastati koerte katk rebasel, kelle päästjad leidsid Valgast Raudtee tänavalt. Looma eutaneerinud Valga loomaarsti Jaan Luha sõnul polnud ta katku Valgas väga kaua näinud.

Jaan Luht kirjeldas, et päästeteenistus viis Raudtee tänavalt leitud rebase esmalt Valga loomapäästegrupile, kes looma tema juurde tõid. Rebane oli kehvas seisus. «Kuna tal olid väga tugevad närvinähud, lihastõmblused, siis alati tuleb kahtlustada marutaudi. Pärast eutanaasia teostamist läks loom järgmisel päeval veterinaar- ja toidulaboratooriumisse Tartusse. Kõigepealt tuli vastus, et marutaudile negatiivne. Palusin, et nad uuriks ka koerte katku olemasolu. Labor ei tee seda Eestis, vaid saadavad selle Saksamaale. Saksamaalt kuupäeval 12.11 tuli vastus, et ta on koerte katkule positiivne,» lausus Luht.

Luha sõnul ei ole ta koerte katku enam väga kaua näinud. Kui ta 1990. aastatel loomaarstina töötas, oli kümnendi keskpaigas juhtumeid palju. «Katkuvorme oli erinevaid. Oli neid, mis olid soolevormina – oksendamise, kõhulahtisusega. Oli nahavormina – tekkis lööve käppadel, ninal. Närvivorme oli ka. Närvivormiga ei olnud midagi teha, teatud vormide puhul sai midagi aidata proovitud. Selgitasime loomaomanikele, et tuleb vaktsineerida. Siis katk kadus ära.»

Märksõnad

Tagasi üles