:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/01/14235022t1headc.jpg)
Eelmisel nädalal Valgas toimunud festival «Ühe pilli lugu» on kujunemas linna muusikaelus ilusaks traditsiooniks.
Valga muusikakooli festivalist on kujunemas traditsioon
Valga muusikakooli poolt korraldatav festival keskendub igal korral ühele pillile - nagu festivali nimigi ütleb. Varasematel aastatel on selleks pilliks olnud kord tšello, siis löökpillid, puhkpillid ja klaver. Sellel korral kandis festival nimetust “Ühe pilli lugu, hääl” kuivõrd võttis fookusesse inimhääle, vahendas muusikakooli õppejuht Eve Müür.
:format(webp)/nginx/o/2021/12/01/14235013t1hbdbb.jpg)
Tänavune festival oli osa Valga muusikakooli 100. aastapäeva tähistavast sündmuste sarjast ning tõi kokku laulu- ja häälehuvilised erinevatest põlvkondadest. Novembri viimase nädala neljal päeval sai kuulda häälele loodud muusikat regilaulust kaasaegse improvisatsioonini.
Festivali avakontserdil 24. novembril esinesid Valga muusikakooli saalis õpilased, kes on valinud just laulu - ehk hääle - oma lisapilliks. Lauluõpetajate Novella Hansoni ja Evald Raidma juhendamisel esinesid nii päris väikesed kui juba mitmeid aastaid häälesaladustesse pühendatud õpilased. Esineti julgelt ja kaasahaaravalt.
Lauri Õunapuu rääkis ja laulis kõige vanematest laulukihtidest lastele Valga põhikoolis ja Lüllemäe põhikoolis 25. ja 26. novembril. Saalitäied lapsi said kuulda nii ehedat “rahva laulu” kui haruldasi vanu salvestusi maailma ja eesti muusikast. Esineja kutsus lapsi arutlema selle üle, kui vana üldse laul on ja miks mõned laulud kaovad, teised aga jäävad kestma.
Festivali kõrgpunktiks sai Müüri sõnul 28. novembri toimunud pilguheit improvisatsioonilise laulu maailma. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegse improvisatsiooni professor Anne-Liis Poll viis esmalt läbi töötoa, kus kõik kohaletulnud häälehuvilised õpilased ja õpetajad said praktiliselt kaasa teha hääleharjutusi, mis läbi märksüsteemi abil improviseerimise arendavad nii õiget artikulatsiooni kui hingamist ja häälekasutusjulgust, mis kõik on laulmise olulised komponendid. Polli juhendatud töötoas kaasategemine pakkus nii üllatusi kui eneseületamist ja andis kindlasti igaühele palju inspiratsiooni edaspidiseks töös häälega. Osavõtjatest moodustus töötoa lõpuks omamoodi “improkoor”.
Töötoale järgnes ansambli ImproVoc kontsert, kus kasutati töötoast tuttavaks saanud improvisatsioonivõtteid. Ansambli koosseisus astusid muusikakooli lavale Anne-Liis Poll, Aita Vaher, Sirje Medell, Ivi Rausi ja Indrek Palu. Ansambli liikmed usuvad, et inimhääle palett on külluslik ja piiramatu. Nad ütlevad, et üheskoos helimaastikel uidates luuakse muusikalisi pilte ning et kuulaja viiakse rännakule, kus võib juhtuda kõike.
"Nii ka tõesti sellel kontserdil juhtus, sest iga lugu sündis kohapeal, olles ainulaadne ja kordumatu. Ivi Rausi ja Sirje Medell lisasid vürtsi paari dzässivõtmes duetiga. Kogu kontserdile andis erilise aktsendi näitleja Aita Vaher miimi sõnatus rollis," tõdes Eve Müür.
Festivali “Ühe pilli lugu, hääl” lõppkontsert 28. novembri pärastlõunal esindas koori- ja ansamblimuusikat. Esmalt astus lavale valgalaste hea vana tuttav segakoor Rõõm, juhendajaks Lenel Rand. Koor esitas kimbu jõululaule ja teisigi advendiaega sobivaid koorilaule. Seejärel astus lavale Reet Laanoja juhendatud ansambel Spirea. Festivali viimaseks esinejaks oli Puka meesansambel Evald Raidma juhendamisel. Meeskvarteti laul oli vokaalselt nauditav, lood juhendaja seatud ja saadetud.