Sten Mahov: ajakirjanik on osa rahvast
13. detsember 2021, 00:18
Mõte, justkui esitaks ajakirjanik poliitikutele küsimusi oma erahuvist, ajab tegelikult naerma. Mõte, et ajakirjanik on nende silmis vähem rahvas kui teised, ajab aga nutma. Vahel siiski taoline tunne tekib.
Nii suurematele kui väiksematele poliitikutele meeldib ikka rääkida, kuidas nad töötavad ja elavad rahva nimel, kuidas neile lähevad korda rahva mured ja küsimused ning kuidas nad just tänu rahvale poliitikasse said. Paatoslikud sõnad, mis paraku on tihti ka üpris sisutühjad.
Vahel jääb aga mulje, et ajakirjanik mõnegi poliitikategelase meelest justkui ei kuulugi siiski rahva sekka, kelle nimel töötada, kelle mured ja küsimused korda lähevad, kes on neid poliitikasse valinud.
On õnneks palju neid, kes sõna «ajakirjanik» peale ära ei kohku ning eelhäälestatust ei võta, kuid on neidki, kes nimelt seda just teevad. Hakatakse mitmesuguseid nõudmisi esitama, küsimuste peale vastatakse nipsakalt ja pannakse nende esitajatele külge silte, mis pole õiged ning tegelikult seda ei vääri, kokkuvõttes nähakse sinus rohkem tülinat kui koostööpartnerit. Sellisel juhul, olgem ausad, ega konstruktiivsest suhtlusest suurt midagi välja tule ka.
Jääb mulje, et ajakirjanik paljude poliitikategelaste meelest justkui ei kuulugi siiski rahva sekka, kelle nimel töötada, kelle mured ja küsimused korda lähevad, kes on neid poliitikasse valinud.
Jah, ajakirjanduses töötab palju mitmesuguseid inimesi, kes kujundavad avalikkuse silmis selle ametiala nägu. On neidki ajakirjanikke, kes otsivad skandaale. On aga ka neid, keda seda ei tee mitte. Et iga olukord on erinev, ei tohiks see anda põhjust tõusta liiga varmalt ründepositsioonile.
Kui avalikul kogunemisel pöördub poliitiku poole mõni tavainimene oma küsimuse või murega, ei ole poliitikul reeglina tema suhtes ju kohe alguses eelhäälestatust ega asuta rünnakule. Kui seda ei tehta tavainimese puhul, sest kardetakse sattuda pahameele alla, kaotada populaarsust ja hääli, siis miks käitutakse nii ajakirjanikuga? Olgu siis mõne kohtumise ajal, pressikonverentsil või kirjaliku palve peale.
Uskuge mind, ajakirjanik ei esita poliitikule küsimusi oma eraviisilisest huvist, vaid ka tema on rahva liige. See osa rahvast, kes suhtleb avalikkusega, olles samas seesama rahvas, kes samuti kohaliku omavalitsuse ning riigi elu üle otsustajatele hääle on andnud.