Annela Laaneots: kogemuste jagamise keskpunkt nihkus Lõuna-Eestisse

Annela Laaneots Foto: Kiur Kaasik

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 muutus kultuuripealinnade keskpunktiks. Siin said kokku põhjapoolsete tulevaste ja eelnevate kultuuripealinnade esindajad Soomest ning sellele tiitlile kandideerivate piirkondade meeskonnad Lätist. Nii kohtusidki novembri lõpus meie kutsel Tartus Oulu, Tampere ja Turu esindus ning lätlaste delegatsioonid Liepajast, Daugavpilsist ja Valmierast. Kusjuures Tampere, tõsi küll, jäi Soome konkursil seekord siiski tiitlita.

Kõik kolm Läti linna aga kandideerivad tiitlile koos ümbritseva piirkonnaga, samuti on Oulu 2026. aastal Euroopa kultuuripealinn koos ümbritseva regiooniga. Nii et Tartu 2024 ülesehitus, kus Euroopa kultuuripealinna tiitlit kannab Tartu linn koos Lõuna-Eesti 19 omavalitsusega, on Euroopas pigem reegel kui erand.

Oulu kannab 2026. aastal tiitlit koos 32 omavalitsusega. Lõuna-Lätis asuv Daugavpils, mis kandideerib kultuuripealinnaks koos Latgale piirkonnaga, alustas kandidatuuri ettevalmistust 21 omavalitsuse koostöös. Vahepeal Lätis toimunud haldusreformi tulemusel on varasemad väiksemad omavalitsused koondunud üheksaks suuremaks. Liepajat ümbritsevad omavalitsused on sellesama haldusreformi käigus ühinenud nii, et kaheksast on saanud üks omavalitsus.