L, 28.05.2022

Keskkonnaamet: korraldatud jäätmevedu vajab kiiret muutust

BNS
Keskkonnaamet: korraldatud jäätmevedu vajab kiiret muutust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ragnsells prügiauto
Pügi, prügivedu




Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
Ragnsells prügiauto Pügi, prügivedu Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks / LEPM

Keskkonnaamet leidis kohalike omavalitsuste (KOV) korraldatud jäätmeveohankeid analüüsides, et see süsteem vajab kiiret muutust.

Analüüsist selgub, et kuigi omavalitsused liiguvad jäätmekorralduses õiges suunas, on muutused liiga aeglased, teatas keskkonnameti pressiesindaja kolmapäeval.

«Järgmise kahe aasta suurim eesmärk jäätmevaldkonnas on biojäätmete liigiti kogumise korraldamine kohalikes omavalitsustes. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab olema kõikides omavalitsustes võimalik elanikel ära anda biojäätmeid korraldatud jäätmeveo raames või tuleb jäätmed kompostida kohapeal,» ütles ameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Kõigis alates sellest aastast korraldatud jäätmeveo hangetes peab biojäätmete äravedu olema lahendatud juba praegu. Aasta lõpus on köögi- ja sööklajäätmete vedu korraldatud vaid 49 omavalitsuses 79-st.

Foto: Keskkonnaamet

«Selleks, et saavutada 2025. aastaks 55 protsendi olmejäätmete ringlussevõtu eesmärk, tuleb paljudes omavalitsustes alustada kiiresti esimesest sammust ehk jäätmehoolduseeskirjade muutmisest ning hanke korraldamisest. Jagub juba ka üsna palju omavalitsusi, kes on jõudnud järgmisele tasemele ning tegelevad juba veo rakendamise küsimustega. Neilt on võimalik teistel omavalitsustel õppida,» ütles Siilaberg.

Head eeskuju näitavad Harjumaa, Raplamaa, Hiiumaa ja Valgamaa, kus on kõikides omavalitustes võimalik köögi- ja sööklajäätmeid jäätmeveo raames ära anda. Siiski on ka neis omavalitsustes arenguruumi, sest paljudes omavalitsustes on kogumine korraldatud vaid kortermajades. Suurema mahajäämusega on Võrumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Ka Viljandimaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa ning Ida-Virumaa omavalistustes on köögi- ja sööklajäätmete vedu korraldatud vähem kui pooltes omavalitsustes. Võrreldes eelmise aastaga on lisandunud kaks omavalitsust, kus köögi- ja sööklajäätmete vedu on korraldatud.

Nagu eelmiselgi aastal, oli ka tänavu 14 omavalituses jäätmehoolduseeskirja kohaselt korraldatud vaid segaolmejäätmete vedu. Võrreldes möödunud aasta septembriga on suurenenud nende omavalitsuste hulk, kus jäätmehoolduseeskirjaga nähakse ette ka biolagunevate jäätmete, vanapaberi, suurjäätmete ja pakendite äravedu.

«Korraldatud jäätmevedu ei tähenda enam vaid segaolmejäätmete ehk prügi vedu, vaid peaks hõlmama lisaks ka paberi ja papi, biolagunevate ning suurjäätmete vedu,» rõhutas Siilaberg. «Materjalide ringlussevõtu eesmärkide ja seatud sihtarvude täitmiseks on liigiti kogutud jäätmeveo korraldus hädavajalik,» selgitas jäätmebüroo juht. «Eraldi kogutud vanapaberist jõuab uuesti ringlusesse 80-90%, enamasti eksporditakse vanapaber Soome, Venemaale, Lätti või Leetu.»

Kõige suurem positiivne muutus ongi toimunud vanapaberi äraveos, see on korraldatud 68 omavalitsuses.

Jäätmeseadus kohustab üle 1500 elanikuga kohalikku omavalitsust korraldama oma territooriumil segaolmejäätmete ja vajadusel ka liigiti kogutud jäätmete äraveo. Keskkonnaameti analüüsis kajastuvad siiski ka Kihnu, Ruhnu ja Vormsi saared, kus elanike arv on alla 1500.

Märksõnad
Tagasi üles