See pidi olema ilmvõimatu, kuid ometi kostus keset suvepäeva Vana-Kuuste maamaja aiast Heli Läätse laul. Raadio? Ei, raadio ei saanud aias töötada. Veel vähem sai seal lõõritada Eesti NSV rahvakunstnik ise. Asja uurima läinud pereema ei kohanud sel päeval oma aias tollast Eesti superstaari ega mängima unustatud raadiot, vaid avastas, et liivakastis mänginud kolmeaastane poeg Ivo peab viisi ja suudab Heli Läätse moodi laulda.

Eesti kontratenori, tänavu kevadest Setomaa muuseumeid juhatava Ivo Posti (46) puhul kehtib kogenematu kõrvaga kuulaja jaoks väljend, et pilt ja heli ei lähe omavahel kokku. Otse öeldes suudab see hoolitsetud habemega muuseumijuht laulda nagu Annely Peebo. Või nagu kastraat.

«Kuidas nüüd öelda... Vanasti oli nii, et poistele tehti teatav operatsioon ja siis neil ei tulnud häälemurret,» otsib Ivo Posti esmalt sõnu ja ütleb siis mehise otsekohesusega: «Lõigati munad maha ja tulemus oli see, et sa kasvad küll suureks inimeseks, mehe kehaga, ja suurte kopsudega, aga jääd poisi häälepaeltega.»

Kommentaarid (1)
Copy