Kaitseväe akadeemia õppurid läbisid Võrumaal üle 80-kilomeetrise veeblirännaku

BNS
Copy
Veeblirännakul tuli täita erinevaid ülesandeid, sealhulgas vedada pihta saanud kaaslast.
Veeblirännakul tuli täita erinevaid ülesandeid, sealhulgas vedada pihta saanud kaaslast. Foto: Kaitseväe Akadeemia

Neljapäeva varahommikul lõppes kaitseväe akadeemias kaks päeva kestnud ja enam kui 80-kilomeetri pikkune vanemallohvitseride põhikursuse lõpurännak, mille jooksul läbisid õppurid kümme kontrollpunkti.

Rännaku täisdistantsi läbinutele antakse kursuse lõpetamisel rännakumarsi rinnamärk. Tänavu osales jalgsirännakul 46 vanemallohvitseride põhikursuse õppurit.

«Allohvitser on kaitseväe selgroog. Ta on sõdurite juht, väljaõppe läbiviija ja eeskuju kõiges,» ütles rännaku läbiviija kaitseväe akadeemia veebel staabiveebel Andri Harkmann. «Allohvitseri amet on kõike muud kui kerge, täpselt nagu ei ole kerge olla pidev eeskuju või ei ole kerge end pidevalt distsiplineerida. Lõpurännak, ehk akadeemia päraselt veeblirännak, on just üks selline väljakutse, mis nõuab inimeselt kõige seni kogetu ja õpitu kokkuvõtmist.»

Õppurid pidid täitma mitmeid erinevaid meeskonnatööl põhinevaid ülesandeid, näiteks edastama taskulambi abil morsekoodi, liikuma raskendatud tingimustes, transportima kannatanut, tuvastama erinevat sõjatehnikat ja ehitama käepärastest vahenditest maastikumudeli.

Veeblirännak on alates 1994. aastast allohvitseride kursuse üheks traditsiooniks. Nimetatud traditsioon annab õppuritele viimase võimaluse liikuda üheskoos mööda kaunist Lõuna-Eesti kuppelmaastikku ja leida jõudu läbimaks alustatud teekond.

Vanemallohvitseride põhikursuse (VAPK) eesmärk on anda alused ja suunised esimese tasandi vanemaallohvitseride ettevalmistamiseks kõikidele kaitseväe väeliikidele ning kaitseliidule. Õppekava läbinu on võimeline teenima rahuajal rühma suuruse üksuse ülema abi, vanema ja instruktori ametikohtadel ning sõjaajal allüksuse ülemana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles