Jõuluvana on pidanud ka svipsis naiste eest läbi akna põgenema

Martin Kasepuu sõnul oli intervjuu ajal jõuluvanakostüümi väljatoomiseks veel vara. Vahel kasutab ta kostüümi ka osaliselt, näiteks oma põhitöökohal bussirooli keerates. Foto: Tiit Loim

Paljude teiste tegemiste kõrval ka jõuluvanana tuntud valgalane Martin Kasepuu on selles ametis korralik veteran, omal ajal sai alustatud juba näärivanana. «Nalja on saanud nii et vähe pole,» iseloomustab ta jõulumehe tööd.

Martin Kasepuu tegutseb mitmel rindel. Ta on bussijuht, kinnisvarahaldur, ühistu juhatuse esimees, jõuluajal ka jõuluvana. Aastate jooksul on ta ära proovinud teiste seas ehitaja, raudteepolitseiniku, kraanajuhi, prügivedaja, katlakütja ja linnapuhastuse vanemmeistri ameti. Jõuluvana on ta vahelduva eduga olnud 35 aastat.

Nõukogude ajal, kui Kasepuu oli kordusõppustel Venemaal, tuli tal ette üks neist kordadest, kui kehastama pidi veidi teistsugust tegelast kui jõuluvana. «Tol ajal oli ded moroz (näärivana). Juhtus nii, et hakkasime diviisikomandöriga hästi läbi saama. Tal oli kodus vaja teha, kuskilt tulid külalised. Rahvuselt oli ta tšetšeen, naine venelane. Paar päeva ette juba rääkis, et tule ehmata natuke. Koukis kuskilt rahvateatrist näärivanakostüümi välja. Siis ma olin hulga sportlikum, kaalu oli vahest 75–80 kilo. See oli mulle nagu sadul lehma seljas. Aga ära sai tehtud.»