Haiglad on nakatunute arvu kasvuks valmis

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Ragnar Vaiknemets.
Ragnar Vaiknemets. Foto: Madis Veltman

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule kinnitas, et kui raskete koroonajuhtumite arv peaks taas tõusma, on haiglad selleks valmis.

Kuivõrd omikrontüvest sai aasta viimasel nädalal domineeriv koroonaviiruse variant, on Eesti haiglad valmis avama uusi voodikohti, kui peaks kasvama vajadus patsiente hospitaliseerida. Eesti haiglatel on koroonahaigete raviks kasutada 345 üld-, 36 eri- ja 34 intensiivravi voodikohta. «Terviseamet ja regionaalsed meditsiinistaabid hoiavad voodifondi sellisel tasemel, et kõik patsiendid saaksid vajalikku ravi ning kui nähakse haiglaravi vajaduse kasvu, luuakse voodikohti kohe juurde,» selgitas Sule.

Tema sõnul annavad praegu haiglaravi vajajate seas tooni nooremad inimesed ning iseäranis on kasvanud ravivajadus Põhja regiooni haiglates. Näiteks regionaalhaigla intensiivraviosakonnas oli aasta lõpul kolmandik koroonapatsiente alla 40-aastased, kõige noorem 24-aastane.

Terviseameti hädaolukorra juhi kohusetäitja Ragnar Vaiknemets lisas, et viiruse omikrontüve põhjustatud haiguse kulg näib praegu olevat kergem, kuid lõplikke järeldusi teha ei saa. Samuti pole deltatüvi veel täielikult taandunud. Raskeloomulise koroonaga haiglas olijatest on üle 80 protsendi vaktsineerimata.

Vaiknemets ja Sule tõid välja, et omikrontüvi võib suurendada tervishoiutöötajate nakatumist. «Kui haigestuvad inimesed, kes peaksid meid ravima, on see oluline probleem meile kõigile,» rääkis Vaiknemets, kelle sõnul lisab uueks aastaks lootust antiviraalsete ravimite tulek, mis peaks vähendama koroonaviirusest põhjustatud tervisekahjusid.

«Usun, et mõju näeme juba järgmise aasta esimese kvartali teises pooles. Ja kui mõju on selline, nagu oodatakse, langeb haiglate koormus ja väheneb raske haigestumine. Koormus kandub siis rohkem perearstidele,» ütles ta.

Kui aasta tagasi kasvas haiglate koormus üksnes koroonahaigete tõttu, siis mullu leidsid tagasitee ka teised viirused, näiteks RS-viirus ja A-gripp. Näiteks sai aasta eelviimasel nädalal kinnituse 89 gripijuhtu. Eri viirused vajavad erisugust ravi, mis kasvatab veelgi isolatsioonipalatite vajadust, sest kõiki viirushaigeid ühte palatisse panna ei saa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles