GALERII, VIDEO ⟩ Tõstuk oli traagilise õnnetuse ajal Kuutsemäel ilmselt sisse lülitatud

Otepää vallas Kuutsemäe suusakeskuses hukkus pühapäeva õhtul tööõnnetuses 15-aastane nooruk. Noormees jäi hooldustöö tegemisel suusatõstuki rullmehhanismi vahele.

Õnnetus juhtus teadaolevalt kella 17.30 paiku, kui keskus oli avatud. Nooruk töötas suusatõstukite juures, olles isale abiks, kuid jäi seal laste- ehk õppenõlva seadme vahele.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Kauri Sinkeviciuse sõnul jäi hukkunud noormees Kuutsemäe suusakeskuse suusatõstuki liigutamise rullmehhanismi vahele. Uurimise käigus tuleb tema sõnul välja selgitada, kas noormehe tegevus oli piisavalt turvaline ning kas lindi oleks pidanud enne hooldustööde tegemist seisma panema.

«Prokuratuuril on hetkel küsimusi rohkem kui vastuseid,» lausus Sinkevicius, kelle sõnul tuleb välja selgitada, milliseid nõudeid oleks pidanud täitma enne töö tegemist ning kas noormees üldse tohtis seda tööd üksi teha või oleks pidanud töö toimuma järelevalve all.

Suusatõstuki lint pidi Sinkeviciuse kinnitusel hooldustöö tegemisel töötama, sest nooruk poleks seisvate süsteemide vahele saanud jääda. Tema sõnul puudub praegu kinnitus, et keegi teine oleks võinud masinad hooldustööde ajal sisse lülitada. «Seda pigem mitte, tegemist oli hooldustööga seadme töötamise ajal, mis õnnetuse võis põhjustada,» lisas ta.

«Õnnetuse juhtumise ajal seda teadaolevalt keegi otseselt pealt ei näinud, seega ei ole tõenäoline, et keegi seadme tööle pani,» lausus Sinkevicius ning lisas, et sellisel juhul oleks juhtunust kohe teada saadud. Noormees suri kohapeal, kiirabil tema elu päästa ei õnnestunud.

Prokuratuurile teadaolevatel andmetel töötasid nii isa kui ka poeg Kuutsemäe suusakeskuses töölepingu alusel.

«Juhtunud on täiesti mõeldamatu tööõnnetus – hooldustööde käigus hukkus noor kolleeg,» ütles Kuutsemäe suusakeskuse juhatuse liige Priit Tammemägi. «Uurimine selgitab ka välja, kas noormees oli õnnetuse toimumise hetkel kohapeal üksinda.»

Ta lisas, et kõik Kuutsemäe teised tõstukid peale selle, mille juures õnnetus juhtus, praegu töötavad, nendega opereeritakse ning külastajatele need ohtlikud ei ole.

«Kui me näeksime mingit ohtu, siis paneksime tõstukid kohe kinni. Tegemist oli töötajaga juhtunud õnnetusega, mis ei ole kuidagi seotud külastajatega. Uurimise tõttu on aga suletud laste- ehk õppenõlv,» rääkis Tammemägi esmaspäeva ennelõunal.

Ta rõhutas, et see õppenõlva tõstuk on selline, mis peaks olema igati turvaline. «Juhtunu ületab meie igasuguse kujutlusvõime, kuidas võiks juhtuda surmaga lõppenud õnnetus. Minule teadaolevalt juhtus see pool tundi enne tööpäeva lõppu.»

Ka Kuutsemäe suusakeskuse omanikfirma Suusakeskuste AS juhatuse liige Mati Sokk nentis, et tegu on väga šokeeriva juhtumiga. «Sellist uue aasta algust ei tahaks mitte kellelegi.»

Õnnetuspaik Kuutsemäe suusakeskuses. Punasega on märgitud õppenõlva linttõstuk. Kollase täpiga on künka tipp, kus linti vedava rulli peal ja selle kõrval oli veri. Foto: Arvo Meeks

Rusuvat meeleolu oli tunda ka keskuse töötajatega rääkides. «See oli tõsine hoop kogu meie kollektiivile,» nentis üks töötaja, kes oma nime avaldada ei soovinud.

Võrumaal Vastse-Roosas tõstukiga kelgumäe teenust pakkuva Metsavenna talu peremehe Meelis Mõttuse sõnul on raske ette kujutada, mis Kuutsemäe keskuses võis juhtuda.

Ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Ainar Koik tõdes, et on väga palju küsimusi, millele ei ole veel vastuseid, kriminaalmenetluse käigus tuleb neid otsima hakata.  «Kriminaalmenetluse käigus kontrollime ka, kas kõiki tööohutuse nõudeid järgiti korrektselt.»

Kuutsemäe keskuse puhul on tegu armastatud talvise ajaveetmiskohaga. Lõuna-Eesti Postimehe fotograafi sõnul oli esmaspäeval kella 11.10 paiku mäel kümmekond inimest ja neid tuli üha juurde. Ilmselt on keskuse külastajate seas ka välismaalasi, sest parklas võib näha ka välismaa numbrimärkidega autosid.

Kõigi täpsemate üksikasjade selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Talispordiettevõtja: tegu on väga turvalise tõstukiga

Eelmisel kümnendil Otepää lumenõlvadel tegutsenud endine sööstlaskuja Aare Tamme, kes tõi poolteist kümnendit tagasi Austriast Eesti talvepealinna tuubiparki Baltimaade esimese linttõstuki, ei suutnud Kuutsemäel samasuguse tõstukiga juhtunud õnnetuse üle juureldes välja mõelda, mismoodi võib sellel keegi surma saada.

«See on nii turvaline tõstuk, et võid selle peal magama jääda – sinuga ei saa midagi juhtuda,» ütles Tamme. Ta lisas, et pole kogu Euroopas kuulnud linttõstukil ühestki intsidendist, mis oleks lõppenud kellegi hukkumisega.

Ent õnnetus, mis nõudis üleeile õhtul kella poole kuue ajal 15-aastase noormehe elu, ei juhtunud lindi peal sõites, vaid seda tööpäeva lõpus hooldades.

Siim Kalda, kes võttis seitse aastat tagasi Tammelt üle nüüd Winterplace’i nime kandva talvepargi ning soetas sinna Itaaliast uue linttõstuki, seletas, et seda tüüpi liikurteid tuleb talvel õhtuti lumest puhastada. Muidu koguneb lindi alla selle tagasikeeramise kohas rullmehhanismi juurde lumi, mis võib öise külmaga jäätuda ning hommikul linti käivitades selle puruks tõmmata.

Selleks et hooldustöid teha, tuleb tõstuki mootor võtmest keerates seisata.

Kalda ütles, et linttõstukeil on hulk ohutusandureid ja -mehhanisme, alates fotosilmadest ja lõpetades seadeldisega, mis lülitab lindi purunemise korral mootori seisma, ent need on paigaldatud eeskätt klientide ohutust silmades pidades. Ta kinnitas, et linttõstuk on kundedele kindlasti ohutum kui trosstõstuk, mille külge võib märksa kergemini kinni jääda. Ühtlasi lisas Kalda, et Winterplace’i linttõstuk jääb seisma ka siis, kui eemaldada selle otsas plaat, mis katab ligipääsu kohale, kust saab eemaldada lindi alla kogunenud lund.

Postimehel ei õnnestunud teada saada, kas samasugune ohutusmehhanism võib olla ka Kuutsemäe linttõstukil, sest suusakeskuse juhatuse liige Priit Tammemäe ütles, et õnnetuse kohta ta kommentaare ei jaga. «Ilmselt on uurimisorganid kõige kompetentsemad vastama,» sõnas ta.

Siit jääb peamise oletusena kõlama – mida ükski Postimehe usutletud allikas eile õhtul ümber ei lükanud –, et tõenäoliselt läks noormees tõstukit hooldama, ilma et oleks selle enne seisma pannud.

Omanikujärelevalve kõrgeima, 8. kategooria spetsialist Raivo Nurmetu, kes kuulus sügiseni Otepää vallavolikogusse, ütles, et mingil juhul ei tohi olla võimalik, et keegi üldse pääseb töötavat tõstukit hooldama. «Kui nii rängalt ohutusreeglite vastu eksitakse, peab õnnetus tulema,» sõnas ta. Nurmetu lausus, et Otepää valla järelevalve tema territooriumil asuvate avalike objektide üle on olnud aastaid olematu.

Otepää vallavanem Jaanus Barkala, kes kuulub ühtlasi Kuutsemäe suusakeskuse omanikfirma Suusakeskuste AS nõukokku, möönis, et ta ei ole kursis keskuse tõstukite hoolduse ja ohutusega, sest nõukogu koosolekule ei ole teda viimasel ajal kutsutud, liiati ei tee omavalitsus tõstukite järelevalvet. Samas kinnitas ta: «Otepää vallas käivad kõik asjad täpselt nii, nagu seadus ette näeb.»

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa ütles, et liikurteele, mida nimetatakse ka lint- või kaldtõstukiks, peab selle omanik tagama iga kahe aasta tagant sõltumatu kolmanda osalise tehtava tehnilise kontrolli. Kuutsemäe linttõstukile oli tehniline kontroll tehtud eelmise aasta jaanuaris, järgmine tuleks teha tuleva aasta alguses

Lisaks peab kompetentne isik tegema linttõstuki hooldust tootja juhiste järgi kord kuus või kvartalis, seejuures peab olema samuti tagatud ohutus, märkis Teinemaa.

Winterplace’i juhataja Kalda kinnitas, et nemad teevad oma keskuses iga päev visuaalse kontrolli veendumaks, et linttõstuk oleks töökorras, ning peavad selle kohta ka päevikut, nagu ette nähtud.

Viimastel aastatel peamiselt väljaspool Eestit tegutsenud Aare Tamme, kes juhtis 2010. aastani Väikse Munamäe suusakeskust, on täheldanud, et õnnetused on sagenenud paljudes Euroopa suusakeskustes. Tema sõnul on põhjus selles, et viletsamate talvede tõttu käib neis külastajaid varasemast vähem, mistap on väiksem ka keskuste sissetulek. Sellest tulenevalt on hakanud keskused sageli kokku hoidma just tõstukite hoolduse ja remondi pealt. PRIIT PULLERITS