GALERII ⟩ Vaherahu aastapäeval rõhutati Valgas mälestuste tähtsust

Esmaspäeval, 3. jaanuaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, koguneti Valgas Metsa tänava kalmistule, et avaldada austust Vabadussõjas võidelnutele ja langenutele. Mälestustseremoonia toimus samal kellaajal, kui 1920. aastal vaherahu välja kuulutati.

Juba 1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 vaikuseminutit ja mälestada langenud kangelasi.

Täpselt kell 10.30 helisesid Valga Jaani kiriku kellad langenute mälestuseks. Kõlas Eesti Vabariigi hümn.

Lühikokkuvõtte Vabadussõjast ning vaherahu väljakuulutamisest tegi Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni juht major Meelis Kivi. Valga vallavanem Monika Rogenbaum rõhutas oma lühikeses sõnavõtus möödunud ajalooliste sündmuste olulisust ja ka seda, kui tähtis on tänases päevas neid minevikumälestusi alal hoida, vahendas Valga vallavalitsuse meediaspetsialist Lea Margus.

Valga Peetri-Luke koguduse Jaani kiriku õpetaja Margus Suvi pidas Vabadussõjas langenute mälestamiseks välijumalateenistuse.

Küünlad süüdati ning kimbud ja pärjad ausamba jalamile asetati Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni, Kaitseliidu Valgamaa Maleva Valga üksikkompanii, Valga päästekomando ja Soomepoiste klubi poolt. Valga vallavolikogu ja -valitsuse nimel asetasid kimbu volikogu esimees Lauri Drubinš ja vallavanem Monika Rogenbaum.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping, Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.