GALERII Vabadussõja monumendi juurde Otepääl pandi pärjad

Lõuna-Eesti Postimees
Copy

3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev. Otepääl asetati Vabadussõjas langenute auks pärjad Otepää Vabadussamba jalamile.

Vabadussamba juures oli Kaitseliidu Valgamaa Maleva Otepää Malevkonna lipuvalve. Otepää vallavolikogu ja vallavalitsuse nimel asetasid pärja volikogu esimees Rein Pullerits ja vallavanem Jaanus Barkala. Pärgi asetasid veel ka Otepää malevkonna pealik Aleksander Mõttus, Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna esinaine Mari Mõttus ja Otepää vallavolikogu liige Ants Frosch.

Mälestushetkele oli kogunenud ka Otepää valla kodanikke ja jõustruktuuride esindajaid.

Vabadussõjas langenute auks võttis sõna vallavanem Jaanus Barkala. „Mälestame kõiki, kes andsid oma elu Vabadussõjas võideldes iseseisvuse ja oma riigi eest ja loodame, et ei pea edaspidi samasuguseid sambaid enam püstitama,“ ütles Jaanus Barkala.

28. novembril 1918 ületasid Punaarmee üksused Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas võitlesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat.

Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ning 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Tagasi üles