Tomi Saluveer: masinal on jõud

Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Aasta esimese kahe päevaga hukkus Eestis tööõnnetustes kolm inimest. See on päris kurjakuulutav arv, teades, et surmaga lõppenud tööõnnetusi oli kogu eelmise aasta jooksul kokku 11 ning aasta varem ühe võrra vähemgi.

Kuutsemäe suusakeskuses jäi pühapäeval hooldustöö tegemisel suusatõstuki lindi rullmehhanismi vahele 15-aastane nooruk, kes hukkus. Samal päeval juhtus teinegi tööõnnetus, milles hukkusid 27- ja 38-aastane mees. Ida-Virumaal Eesti Energiale kuuluvas Enefit Poweri tootmisüksuses raskeõli mahutisse selle puhastamiseks sisenenud pika staažiga töötajad kaotasid mahutis teadvuse. Kiirabil ei õnnestunud mehi elustada.

Eelmisest aastast meenub ka kolmas surmaga lõppenud tööõnnetus, see leidis aset Võru vallas. Toftani puidutööstuse kinnisel territooriumil liikunud 26-aastane mees jäi teise töötaja juhitud palgitõstuki alla ning hukkus sündmuskohal.

Kolme nukra sündmuse ühine nimetaja on noored mehed. Just nemad ongi tööõnnetuste suurim riskirühm. Tööõnnetusse sattuvatest inimestest on statistika kohaselt seejuures kaks kolmandikku mehed ning vaid kolmandik naised. Selline suhtarv on valitsenud aastaid.

Süüdlase otsimisel tuleb enamasti tõdeda, et on vähe mustvalgeid juhtumeid, mil õnnetuses oleks süüdi ainult töötaja või hoopis tööandja.

Meestest satuvad omakorda õnnetustesse enim 25–35-aastased, naistest on enim tööõnnetusi keskmiselt 55-aastaste seas. Õnnetustesse sattunud noored mehed on mõnelgi juhul olnud kas liialt enesekindlad või pole neid piisavalt informeeritud töökeskkonnas valitsevatest ohtudest.

Tööinspektsiooni kogemuste põhjal tekib meestel naistest sagedamini petlik kindlus, et kui nad on mingit riskantset tööd juba teinud, saavad sellega ka järgmisel korral hakkama.

Me ei tea veel täpselt, miks juhtus õnnetus Kuutsemäel. Selle peab välja selgitama uurimine. Süüdlase otsimisel tuleb aga enamasti tõdeda, et on vähe mustvalgeid juhtumeid, mil õnnetuses oleks süüdi ainult töötaja või hoopis tööandja. Sageli on traagilise õnnetuse taga ka asjaolude erakordselt halb kokkusattumine.

Õnneks on üha rohkem ettevõtteid, kus mõeldakse sisuliselt, kuidas tööohutus peaks olema korraldatud.

Meist igaüks saab mõelda, kuidas teha tööd nii, et ennast ohtu ei seata. Siis on ka suurem kindlus, et õnnetusi tööpostil juhtub üha harvem. Noori mehi see lootus aga kahjuks tagasi ei too.