Katrin Talihärm: ütle telefoni teel suure raha või hea investeeringu lubajale kindel ei

Katrin Talihärm Foto: Pangaliit

Viimasel ajal pole Eestis haruldane olukord, et ühe kuu jooksul kaotab mitusada inimest petturitele kokku pea poolteist miljonit eurot. Ilma on jäädud mitmesugustest summadest, suuremad neist on teadaolevalt olnud üle 100 000 euro. Kõik need oma rahast ilma jäänud inimesed on meie kaaslinlased, naabrid, sõbrad ja tuttavad.

Nii juhtus näiteks väikeettevõtja Toomasega, kes jäi ilma kõigist aastatega kogutud säästudest, laenas olukorrast pääsemiseks raha veel juurdegi, ent ka selle said petturid temalt kätte. Kokku kaotas mees kelmidele 145 000 eurot.

Miks me sellistel asjadel küll endaga juhtuda laseme? Ikka ja jälle.

Petturid, kes tutvustavad end investeerimisfirma esindaja või pangatöötajana, on üldjuhul väga veenva jutuga. Vahel nad ähvardavad, vahel on mesikeelsed, vahel hirmutavad raha kaotamisega pangaarvelt, teinekord ahvatlevad võimalusega vähese ajaga palju lisaks teenida. Just nii, nagu nad oma kuritegeliku eemärgi saavutamise nimel kõige targemaks peavad. Pettur võtab ohvri pahatihti õnneks palju lihtsamalt, kui me oskame ettegi kujutada.

Hiiglaslik petukõnede laine võimendus veelgi äsja lõppenud aasta septembris ja oktoobris, kui paljude inimeste kontodele laekusid teise pensionisambasse kogutud säästud.

Petturid nägid siin oma võimalust ja kahjuks on neil plaan selle pealt teenida ka õnnestunud: septembris ja oktoobris peteti välja varasemast veelgi enam raha.

Eesti pangaliidu tellitud Norstati uuringust selgub, et peaaegu kõik ehk 93% 18–64-aastastest Eesti inimestest on investeerimis- ja pangapettuste teemast kuulnud või sellega kokku puutunud. Isiklikult on teemaga ühel või teisel moel kokku puutunud 23% ehk pea 185 000 Eesti inimest.

Meeles tuleb pidada, et päris pangatöötaja ei küsi kliendile helistades mitte kunagi interneti- või mobiilipanka logimiseks vajalikke andmeid.

Kahjuks ei tähenda suur teadlikkus alati seda, et oleme pettuste eest kaitstud. Investeerimispettused on tänapäeval väga nutikad. Petturid loovad internetis oma «firmadele» kodulehed, mis näevad välja nagu päris, ja näitavad, justkui teeniks nende ettevõttesse paigutatud raha väga lühikese ajaga suurt tootlust.

Nii pannaksegi heausklik telefonile vastaja uskuma, et «investeering» on väga tulus ja «investeerides» teenid väga ruttu palju raha. Mõni petuskeem on loodud nii oskuslikult, et esmapilgul võivad isegi asjatundjad alt minna ja uskuma jääda, et kõik on aus.

Sageli väidavad petturid, et helistavad välismaalt, ja seegi lisab nende jutule usutavust. Enamasti kõnelevad kelmid telefonis vene keelt, räägivad enesekindlalt ja soravalt. Üldjuhul palutakse inimesel asi enda teada jätta, sest tegu olevat isikliku pakkumisega. Ja otsustama peab kiiresti, lausa kohe, kuna selline võimalus kaua ei kestvat!

Sageli palutakse inimesel kas petturitele ülekanne teha või laadida oma arvutisse ekraani jagamise tarkvara, mille abiga saab pettur võtta kontrolli ohvri arvuti üle.

Kuidas ennast kaitsta? Kõige lihtsam – kui võõras inimene helistab ja tahab sinuga sinu rahast rääkida, ütle lihtsalt «Ei, aitäh!». Ja ära unusta, et kui mingi rahateenimise võimalus tundub ulmeliselt hea, siis see enamasti ongi ulme, väljamõeldis!

Lisaks uskumatutele investeerimispakkumistele väidavad petturid tihti, et helistavad pangast ja tegutsevad selle nimel, et hoida ära sinu kontol toimuvaid pettusi ja sealt raha ärakandmist. Inimeselt küsitakse pangakontole ligipääsu võimaldavaid kasutajatunnuseid ja PIN-koode või pangakaardi andmeid.

Meeles tuleb pidada, et päris pangatöötaja ei küsi kliendile helistades mitte kunagi interneti- või mobiilipanka logimiseks vajalikke andmeid. Mida tahes teile helistades ka ei väideta – ka pettuse ärahoidmiseks ei esita pank teile sel moel kontole ligipääsemiseks vajalikke küsimusi. Kui neid küsitakse, on alati tegu pettusega.

Politsei andmetel kaotas septembris raha 102 inimest, reageerides kõnele, kus helistaja esitles end kui pangatöötajat, kel on vaja logida kliendi kontole. Oktoobris oli neid inimesi juba üle 170.

Küll aga tasub meeles pidada, et kui inimene ise panka helistab, tuleb tal ennast identifitseerida ja siis võidakse PIN-koode küsida küll. Ehk kokkuvõttes, lühidalt ja selgelt: kui pank ise helistab, teab helistaja, kes sa oled, ja sinult isiku- ega kontoandmeid ei päri. Kui sina panka helistad, peab aga pank aru saama, kes helistab, ja seepärast palutakse enda isik tuvastada.

Septembrikuus ületas «pangatöötaja kõne» liiki pettuste pärast kaotatud rahasumma esimest korda investeerimispettuste ohvriks sattunute oma. Politsei andmetel kaotas septembris raha 102 inimest, reageerides kõnele, kus helistaja esitles end kui pangatöötajat, kel on vaja logida kliendi kontole. Oktoobris oli neid inimesi juba üle 170. Kokku jäädi septembris ilma enam kui poolest miljonist eurost, oktoobris aga 750 000 eurost.

Investeerimispettuse ohvriks langes septembris 32 inimest ja kahjusumma ületas 350 000 eurot, oktoobris samuti 32 inimest, aga kahjusumma oli kaks korda suurem – enam kui 700 000 eurot. Need on väga kurvad arvud, aga me kõik saame end sellisel moel oma rahast ilmajäämise eest hoida.

Kui keegi helistab sulle ja pakub võimalust ülehomseks väga rikkaks saada või nõuab kiiresti sinu pangakontole ligipääsemiseks vajalikke andmeid, et väidetavalt kahtlasi makseid ära hoida, ütle lihtsalt «Ei, aitäh!» ja pöördu abi ja nõu saamiseks kodupanga poole.