Veidi üle nelja aasta tagasi jõustus Eestis haldusreform, mida oli plaanitud pikki aastaid, kuid mis seni polnud õnnestunud. Kuigi arvamusi on erinevaid, jääb asjaosaliste hinnangutest kõlama, et eesmärgile tagada paremad teenused on reform tõepoolest lähemale viinud. Samas on vallajuhid nüüd tavainimesele varasemast kaugemal.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Reform viidi ellu 2017. aasta sügisel. Selle tulemusel jäi senise 213 omavalitsuse asemele 79. Esimesed ettepanekud selliseks muutuseks pärinesid juba 1990. aastate keskpaigast.

Reformi peamised ametlikud eesmärgid olid sõnastatud võrdlemisi üldiselt. Need olid lühidalt kokku võttes kohaliku omavalitsuse (KOV) suurem roll ühiskonnaelu korraldamisel, elanikele kvaliteetsete majanduslikult tõhusate teenuste kindlustamine ja tugevam kohalik demokraatia. Ära pidi kasutatama mastaabiefekti ehk avalike teenuste kulu vähenemist teenuste osutamise mahu suurenedes.