Savisaar: ahiküttest loobuma ei pea

Keskkonnaministeerium töötab välja toetusmeedet, mille eesmärk on õhu kvaliteedi parandamine, kuid ahjusid välja lõhkuma ei pea. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaminister Erki Savisaar kinnitas esmaspäeval riigikogu kõnetoolist, et Euroopa Liidus ei ole nüüd ega varem püstitatud teemat ahjuküttest loobumiseks.

15 EKRE saadikurühma kuuluvat rahvaesindajat soovisid teada, kas ahiküttest loobumise soodustamine on valitsuse algatus või tegemist on Euroopa Liidu suunistega. Samuti sooviti teada, milliseks hindab minister ahiküttest loobumise mõju inimeste valmidusele tulla iseseisvalt toime erinevate kriiside, näiteks pikaajaliste elektrikatkestuste korral.

Savisaar selgitas, et tegemist on toetusega kütteseadmete vahetamiseks või renoveerimiseks vähem saastavama ehk keskkonnasõbralikuma kütteseadme vastu. Euroopa Liidus ei ole nüüd ega varem püstitatud teemat ahjuküttest loobumiseks. „Igasugused viited sellele on spekulatsioon,“ toonitas Savisaar.

Ta ütles, et keskkonnaministeerium töötab välja toetusmeedet, mille eesmärk on õhu kvaliteedi parandamine. „Räägime toetusmeetmest, mida hakatakse rahastama Euroopa Regionaalarengu Fondist ning mille eesmärgid on säästlik energiatarbimine, taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine,“ märkis minister.

Savisaare sõnul ei pea ahjuküttest loobuma. „Vastab tõele, et puudega köetavad ahjud eraldavad atmosfääri süsihappegaasi, ent puuküte on siiski tunnistatud roheliseks energiaallikaks,“ ütles minister.

Ta tõi esile lihtsa tõsiasja, et puud seovad kasvades süsihappegaasi. Kui puu põletatakse ahjus, siis on vabaneva süsihappegaasi hulk täpselt sama suur, kui see oleks olnud sellesama puu kõdunemisel metsas. „Puukütte probleem on korstnast tulevad heitmed, eriti tiheasustusaladel, näiteks linnades,“ märkis minister.

„Kui soovitakse vana ahi välja vahetada, siis alternatiivideks võivad olla näiteks uus ahi, vana ahju renoveerimine, kaugküttega liitumine, olemasoleva ahju asendamine õhk-vesi soojuspumbaga ning maasoojusele üleminek,“ kirjeldas Savisaar lahendusi, mis sõltuvad inimese soovidest ning piirkonna eripärast.

Kavandatava meetmega suunatakse toetus tiheasustusega piirkondadesse, kus kohtküte on peamine kütteallikas ning probleemid õhukvaliteediga kõige suuremad. Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. „Vale kütmine tekitab suurel hulga suitsu, tahma ja peenosakesi ning hais ja happeline suits laotub ümber naabruskonna. Oskuslike teadmistega on võimalik igat tüüpi ahjudest ja kolletest pärit heitmeid suuresti vähendada. Tuleb muretseda kvaliteetsed puud ja õppida tundma puidu põletamise protsessi oma küttekolletes,“ selgitas Savisaar.