K, 25.05.2022

Riigikogulased kritiseerivad peaministri poliitilist avaldust

Riigikogulased kritiseerivad peaministri poliitilist avaldust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Peaminister Kaja Kallas tegi riigikogu istungil poliitilise avalduse elektrituru olukorrast, võttes enne seda kaitsemaski eest.
Peaminister Kaja Kallas tegi riigikogu istungil poliitilise avalduse elektrituru olukorrast, võttes enne seda kaitsemaski eest. Foto: Tairo Lutter/Postimees

Peaminister Kaja Kallas esines täna riigikogu ees poliitilise avaldusega seoses olukorraga elektriturul, riigikogu liikmed on kriitilised.

Kallas osutas esmalt kõrgete energiahindade põhjustele. Ta märkis, et Eestil ei ole piisavalt odavatest ehk taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit ega ülekandevõimsusi, mis võimaldaksid odaval elektril meie turupiirkonda liikuda. Kõige suurem roll elektrihinna kasvus on olnud maagaasil, mille hulgihind kasvas 2021. aastal neli korda ehk 400 protsenti. Peale selle on Euroopas tootmisvõimsusi vähem, kui vaja. „Hoogsalt on tegeletud vanade jaamade sulgemisega, aga uute ehitamine on kallim, aeglasem ja keerulisem, mille tulemusena on süvenenud defitsiit,“ märkis ta.

Rääkides kodutarbijate erinevatest lepingutest, ütles peaminister, et börsihinnaga lepingute puhul on väga madalate hindade kõrval risk ka väga kõrgeteks hindadeks. „Seda riski saab maandada fikseeritud hinnaga lepingutega. Aga selleks, et inimesed sõlmiks rohkem fikseeritud hinnaga lepinguid, peame looma paremad tingimused elektrimüüjatele, et nad saaksid pakkuda kodutarbijatele madalamat fikseeritud hinda,“ kõneles Kallas.

Kallase sõnul on elektrituru toimimisega vahetult seotud ka Euroopa süsinikuhinna mehhanism, mis tuleb tema hinnangul üle vaadata, kuna heitkogustega kauplemise süsteemi hinna muutus peaks olema planeeritavam. Pikaajaliste lahenduste hulgas osutas peaminister ka hoonete energiatõhusaks muutmisele ja meetmetele, mida selleks kasutada saab.

Hinnatõusu leevendamiseks otsustas valitsus ära jätta aktsiisitõusud, alandada elektri võrgutasu 50 protsenti kõigile tarbijatele, alandada gaasi võrgutasu 100 protsenti kõigile tarbijatele ning hüvitada 80 protsenti elektri, kaugkütte ja gaasi hinnatõusust kuni mediaansissetulekuga leibkondadele. Nende meetmete kogumaksumus on 245 miljonit eurot. Hinnatõus makstakse tagasi 380 000 leibkonnale ja seda tagasiulatuvalt alates 2021. aasta septembrist kuni selle aasta märtsini.

„Energiahindade järsk tõus on tabanud ka ettevõtjaid ja teisi juriidilisi isikuid, seetõttu peame vältima likviidsuse puudusest tekkivat lumepalliefekti. Otsime lahendusi ka KredExi meetmete hulgast, näiteks laenukäenduse meedet või täiendavaid meetmeid käenduslepingute jaoks. Olemasoleva süsteemi täiendamiseks on kaalumisel ka energiamüüjate täiendava likviidsusvajaduse toetamine ning kava taasavada erakorraline käibekapitalilaen,“ lisas peaminister. Kallase sõnul arutavad koalitsioonierakonnad täna võimalike lahendustena ka elektri börsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele võrgutasu nulli viimist.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid märkis riigikogu kõnetoolist, et võimuliidu partneri Reformierakonna abiplaan energiakriisi leevendamiseks pole piisavalt ambitsioonikas. "Meie vaidluse kese on uutes lühiajalistes abimeetmetes. Siin ei saa tasa ja targu ning aeglaselt liikuda," rõhutas Karilaid, märkides, et ka president on kinnitanud, et valitsus peab valitsema kogu aeg ning abi peab jõudma võimalikult kiiresti kõigi abivajajateni.

Karilaiu sõnul vajab toimetulekukriis suuremat riiklikku abipaketti. Tema sõnul ollakse vaidlemisega liiga palju aega kaotanud. "Mikroabi andes elanike pahameel aina süveneb. Kriis ei saa lükata inimesi pikaajalisse võlaringi," lisas Karilaid.

Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Riina Sikkut kirjutab Postimehe arvamusloos, et peaminister Kaja Kallase teisipäevane poliitiline avaldus oli sisutühi ja kahepalgeline.

Sikkuti hinnangul oli Kallase poliitiline avaldus justkui loeng Taavi Aasale sellest, milliseid strateegilisi otsuseid tuleks teha, milliseid investeeringuid ja planeeringuid kiirendada.

"Muidugi on Eestil vaja taastuvenergiavõimsuste väljaehitamist, salvestuslahendusi ja elektrituruseaduse muudatusi, aga selle aja peale, kui peaminister inimeste muresid puudutas, olid kuulajad juba magama jäänud," nentis Sikkut.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder leiab, et peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus ei andnud riigikogule mitte midagi uut. "See oli ette valmistatud kõne, kus olid jutupunktid. See oli teoreetiline olukorra lihtsustatud kirjeldus, mis oleks sobinud põhikooli loenguks, aga mitte enamaks," ütles ta.

Seeder ei mõista, miks Isamaa ettepanekud ei saanud peaministrilt ühtegi sisulist kommentaari ega ka küsimust, kuigi peaminister on öelnud, et on valmis kuulama erinevaid ettepanekuid.

Keskerakond mängib Seedri hinnagul kummalist mängu. "Iseenda ettepanekuid ei toeta, käibemaksu alandamist elektrile, küttele ja soojale. See on näitemäng avalikkusele, et vaadake, kui häid ettepanekuid me oleme teinud, aga koalitsioonipartner kahjuks ei arvesta nendega," sõnas Seeder ja lisas, et see ei ole vastutustundlik.

Märksõnad
Tagasi üles