Arved Breidaks: abi küsimist pole vaja häbeneda

Arved Breidaks
, reporter
Copy
Arved Breidaks
Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Kas suured elektriarved tuleks riigikassast mingis ulatuses kinni maksta kõigil või hüvitada need ainult neil, kes selleks avalduse teevad ja oma makseraskusi tõestavad, selle üle jagelesid poliitikud juba kümmekond aastat tagasi.

Tollal käis vaidlus lastetoetuste tõstmise üle: kas suurendada toetust kõigile vanematele või ainult neile, kes rohkem ühiskonna tuge vajavad, ja kellele siis sellevõrra saaks ka rohkem maksta? Toona peaminister olnud reformierakondlane Andrus Ansip eelistas teist valikut, kuid hiljem otsustati siiski, et toetus tõuseb kõigil lastevanematel.

Elektriarvete hüvitamise teema on poliitikutele mõjunud kui vaimuhaigla aknast sisse paistev täiskuu. Üksteise võidu on avalikkuse ette paisatud arve ja protsente põhimõttel, et mida suuremad, seda parem. Selleni välja, et Isamaa riigikogulased käisid valitsusmaja ukse ees pikettimas. Näib, et üle pika aja on poliitikutele kätte sattunud teema, mis ka neid endid puudutab.

Leian, et elektriarvete lausalist hüvitamist pole tarvis. Seda põhjusel, millele Ansip omal ajal viitas – kõik seda abi lihtsalt ei vaja. Kuulun ka ise nende hulka, kes saavad elektriarvega hakkama, sest kuigi detsembri arve oli tavapärasest tublisti suurem, jäi see alla saja euro piiri. Võrgutasu hüvitisena maha arvatud 5,90 eurot paneb aga õlgu kehitama – küllap on suuremas hädas inimesi, kellele seda maksta.

Toetustega on üldse nii, et kui neid juba maksma on hakatud, harjub inimene niisama laekuva rahaga kiiresti. Kui mu vanim poeg sai 18 ja lastetoetuse maksmine tema eest lõppes, tundsin, nagu oleks päise päeva ajal röövitud. Kardan, et lausalise elektritoetusega läheks samamoodi. Selle lõpetamine kujuneks poliitikutele raskeks, sest saama harjunud valija ju pahandaks. Pealegi poleks inimestel sel juhul stiimulit oma elektritarbimises muutusi teha.

Sestap on parem, kui elektriarvete tasumiseks saavad toetust need, kes on tõesti hädas. Kui selle nimel tuleb natuke dokumente täita, ei tohiks seegi üleliia keeruline olla. Häbiasjaks või kuidagi alandavaks pole aga abiküsimist põhjust kuidagi pidada, sest põhineb toetustel ju märkimisväärne osa meie majandusest. Pole kuulnud, et iga-aastaseid toetusi taotlevad põllumehed end sellepärast kehvemana tunneks. Väga suur osa meie moodsast taristust on ehitatud ELi toetuste eest ja keegi ei tunne heal maanteel sõites end sellepärast sakslase eest alaväärsena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles