R, 9.12.2022

Liina Kersna: erivajadusega tuleb tegelda juba lasteaias

Tiit Loim
, reporter
Liina Kersna: erivajadusega tuleb tegelda juba lasteaias
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Foto: Tiit Loim

Valgamaad külastanud haridusministri Liina Kersna sõnul on määrava tähtsusega, et hariduslikule erivajadusele pöörataks tähelepanu juba lasteaias. Kaasav haridus laiemalt aga vajab klassi ette enamat kui üht õpetajat. Ühtlasi viitas ta, et praktilisem õpe on võti, millega näiteks Hollandis tagatakse lastele ühel ajal tarkus ja õnn.

Mis on praegu erivajadusega õppe suuremad murekohad?

Meil on väga suur puudus tugispetsialistidest ja just erivajadusega laste koolides on tugispetsialistidel veel suurem roll kui tavalises üldhariduskoolis. Aga nagu näiteks Jaanikese koolipere (Kersna külastas reedel Valga Jaanikese kooli sünnipäevaaktust – toim) on kinnitanud, on nad sellest hoolimata väga hästi hakkama saanud. Neil on professionaalne meeskond, kes suudab erivajadusega lapsi väga hästi aidata.

Mis nipiga spetsialiste kooli rohkem meelitada?

Nagu ei saa mõne nipi tulemusel nädalaga 30 kilo alla võtta, ei saa ka ühtegi suurt probleemi nii lahendada. Mida saame teha ja oleme teinud: laiendanud lähtetoetust tugispetsialistidele. Kui algaja tugispetsialist läheb tööle, saab ta lähtetoetust (2021. aastal 12 783 eurot – toim) ja seda nüüd ka lasteaias. Oleme suurendanud tugispetsialistide koolitustellimust, et neid tuleks koolidesse ja lasteaedadesse rohkem. Seda on logopeedide ja eripedagoogidega tehtud juba mitu aastat. Käesolevaks aastaks suurendasime veel õppekohti. Hea meel on selle üle, et noored tahavad minna õppima. Meil ei ole probleeme õppekohtade täitmisega.

Samamoodi on puudus tavaõpetajatest, lisaks on osal neist väike koormus ja nad käivad mitme kooli vahet. Milline on selle probleemi lahendus?

Lähenemine on sarnane. See on meil probleem, et Eestis ongi üldiselt õpetaja koormus 0,85 kohta. Õpetaja, kes töötab väiksema koormusega, kas saab vähem palka või peab kohalik omavalitsus juurde maksma, et õpetaja saaks täispalka madalama koormusega. Koormus on suuresti kinni koolivõrgus. Kui klassis ja koolis on väga vähe lapsi ja õpetajate tunnikoormus on väike, ei saagi õpetaja täiskoormust.

Eriti suur on probleem põhikooli kolmandas astmes, 7.–9. klassis, kus on väga palju ainetunde: füüsika, keemia, matemaatika, geograafia, bioloogia. Kõigiks nendeks aineteks on vaja eraldi õpetajaid.

Kuivõrd on kaasava hariduse praegune mudel end õigustanud?

Kaasava hariduse süsteem kindlasti toimib, aga see saab toimida hästi siis, kui on piisavalt õpetatud täiskasvanud inimesi klassiruumis. Kui lähtume kaasavast haridusest eeldusel, et 30 last on klassis ja üks õpetaja klassi ees, siis see ei saagi õnnestuda või peavad õpetajal olema väga erilised oskused. Tahame liikuda selles suunas, et klassiruumis oleks rohkem õpetatud täiskasvanud inimesi, näiteks ka abiõpetajaid või eripedagooge, oleneb lapse hariduslikust erivajadusest.

Kas oleks võimalik selle kõigega varem peale hakata, juba lasteaias erivajadusele tähelepanu pöörata?

See on määrava tähtsusega igasuguse erivajadusega, et seda märgataks võimalikult vara ja tugi oleks tagatud võimalikult vara. Sellega peabki tegelema lasteaias. Praegu on kooskõlastusringil uus alushariduse seadus, mis ütleb, et juba lasteaias peab hakkama lastele rohkem tugiteenuseid pakkuma.

Uuringute järgi teame, et mida varem laps logopeediliste probleemide puhul abi saab, seda vähem vajab ta koolis abi. Haridusliku erivajadusega on samamoodi. Kui õigel hetkel saab õiget tuge, on mõju oluliselt positiivsem.

Kas me ei võiks koolis õpetada vähem ja selle võrra anda rohkem praktilisi oskusi? Enamik peagi keerulist keemiat ei mäleta. Ehk aitaks me nii ka erivajadusega inimesi edaspidi lihtsamalt tööle.

Keemiat on väga oluline igapäevaelus teada. Küsimus on, kuidas seda õpetatakse. Õppimine on alati ajutreening ja ükspuha, mida inimene edaspidi teeb, treenitud ajuga on elus lihtsam hakkama saada. Aga loomulikult peab õppimine olema võimalikult elulähedaste näidetega seostatud. Siis õpib inimene nii, et ta ka mäletab seda.

Uuringud näitavad, et kui laps läheb klassiruumist välja ja mõtleb sellele, millest talle seal räägiti, siis sellega ta juba kinnistab teadmist. Kindlasti, kui õpetamine on elulähedane, tekitab see mõtteid.

Näiteks Urvaste koolis õpetatakse tõsise erivajadusega noori koostöös Võrumaa kutsehariduskeskusega. Noored reaalselt lähevad tööle.

Näiteks Hollandis on uuritud, miks Hollandi lapsed on targad, aga samal ajal ka õnnelikud. Üldiselt on nii, et kui lapsed on väga targad, siis õnnelikkuse tabelis ei ole nad väga esireas. Seal on esile toodud, et nende õppimine on võimalikult praktiliseks tehtud nii käeliselt kui ka elulises mõttes. Meil on kindlasti juba ka selliseid õpetajaid ja koole, kus õppimist püütakse teha aina praktilisemaks, aga kindlasti on siin arenguruumi.

Näiteks Urvaste koolis õpetatakse tõsise erivajadusega noori koostöös Võrumaa kutsehariduskeskusega. Noored reaalselt lähevad tööle. Meil on kaitstud töö süsteem, kus riik toetab neid tööandjaid, kes võtavad tööle erivajadusega inimesi. Iga inimene on võimeline midagi tegema. On oluline, et ühiskonnana annaksime võimaluse eneseteostuseks erinevate võimetega inimestele.

On ilmunud intrigeerivaid artikleid, kuidas ministeeriumis käivad suured muutused, uste paugutamine ja närvitsemine. Kas olukord on stabiliseerumas?

Meil on ministeeriumis praegu väga hea ja töine õhkkond sel kriitilisel ajal. Väga professionaalne seltskond on koos. Mul on väga hea meel, et eelmisel aastal värbasime lausa viis doktorikraadiga uut spetsialisti, sel aastal on tulnud kaks doktorikraadiga inimest.

Märksõnad
Tagasi üles