Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Selgus, kes tunneb end kõige rohkem üksildasena

Copy
Vanurid suhtlevad heameelega endast noorematega ning osalevad heameelega ka seltskondlikel üritustel nagu Põlva jõulutrall.
Vanurid suhtlevad heameelega endast noorematega ning osalevad heameelega ka seltskondlikel üritustel nagu Põlva jõulutrall. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Eesti elanike hulgas detsembris läbi viidud küsitlus näitab, et kõige enam tunnevad end üksildasena 15-24-aastased ning 70-84-aastased inimesed, kusjuures eakamad inimesed tunnevad puudust suhtluse järele endast noorematega.

Ootuspäraselt on üksildustunnet enim üksi elavate inimeste hulgas – 49 protsenti neist tunneb end üksildasena. Samuti mõnevõrra ootuspäraselt tunnevad end kõige vähem üksildasena need, kelle peres on alla seitsmeaastaseid lapsi. Meeste hulgas on end üksildasena tundvaid inimesi rohkem kui naiste hulgas.

Kui kaks aastat tagasi läbiviidud samasisulise uuringu järgi pidasid inimesed kõige tähtsamaks üksilduse leevendajaks kultuuritarbimist ning seejärel peresuhteid, siis nüüd on vastupidi. Inimeste sõnul muudaks nende nädala tähendusrikkamaks ja seega vähem üksildaseks see, kui nad saaksid rohkem suhelda pere ning sõpradega.

Varasemalt tehtud uuringu tulemused näitasid ka seda, et kõige enam üksildustunnet on just noorimas vanuserühmas, samas ei küsitletud siis üle 74-aastaseid. Kõige nooremas vanuserühmas on 10 protsendiga enim neid, kes tunnevad end peaaegu kogu aja üksildasena.

“Põnev on, et uuringu järgi peavad eakamad inimesed teistest olulisemaks suhtlemist endast märksa nooremate inimestega, nii vastas 18 protsenti üle 70-aastastest. Sama näitab ka MTÜ Jututaja praktika ning küsitlused meie noortega suhtlevate eakate hulgas. Küsitluse järgi peavad noored üksilduse vältimisel tähtsaimaks suhtlust sõpradega ning Jututaja kogemus ütleb, et üle 70-aastased ning noored võivad omavahel saada väga headeks sõpradeks,” selgitas uuringu tulemusi MTÜ Jututaja asutaja Mari-Liis Sööt.

Viru Haigla AS-i Pihlakodu hooldekodude juhataja Merike Merirandi sõnul teeb hooldekodudes elavate eakate päeva tähendusrikkamaks juba tunnike jutuajamist. “Pihlakodu eakad on jututajatega kohtunud ning ootavad alati uusi kokkusaamisi. Olgugi, et paljusid külastavad ka lähedased, toovad märksa nooremad jututajad igakord elevust, uusi kogemusi ning elurõõmu. Lähimatel kuudel saavad Pihlakodu eakad ning noored jututajad veel enam ja sisukamalt aega koos veeta, sest lisaks ühistele jutuajamistele plaanitakse koos digioskustele hoog sisse lükata."

Küsitlus viidi läbi 1015 Eesti elaniku hulgas 2021. aasta detsembris. Küsitlus valmis MTÜ Jututaja ning turunduskommunikatsiooni ettevõtte Havas Estonia koostöös. Küsitlustöö tegi Socio Uuringukeskus OÜ.

MTÜ Jututaja pakub kodudes ja hooldekodudes elavatele eakatele noori seltsilisi ehk jututajaid, kellega koos aega veeta: vestelda, lugeda, muusikat kuulata, kirjutada, mälestusi jagada ja palju muud, mis rõõmu valmistab. Koos lõbusalt veedetud aeg aitab vähendada eakate üksildust ning sotsiaalset isolatsiooni ja tugevdada põlvkondadevahelist sidet.

Märksõnad

Tagasi üles