N, 26.05.2022

Täiskasvanud inimesed on Mõnistes 25 aastat päkapikke mänginud

Lõuna-Eesti Postimees
Täiskasvanud inimesed on Mõnistes 25 aastat päkapikke mänginud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Päkapikumaa tegelaste tänavune kokkutulek tõi Karisöödi parki ligi 50 päkapikku.
Päkapikumaa tegelaste tänavune kokkutulek tõi Karisöödi parki ligi 50 päkapikku. Foto: Erakogu

Eestimaa peaaegu et kõige lõunapoolsemas tipus, Võrumaal Karisöödi pargis kogunesid 15. jaanuari pärastlõunal Mõniste päkapikumaa tegelased.

Päkapikumaa sündis 1997. aastal, kui Mõniste rahvamaja juhataja Eve Ilisson, Mõniste muuseumi juhataja Hele Tulviste ja Mõniste metskonna ülem Peeter Tamm tulid ideele hakata korraldama tol ajal Eestis ainulaadset jõulumaad. Algatajad koondasid enda ümber palju kohalikke inimesi, kes olid abiks korraldamisel, rääkis päkapikumaa üks praeguseid korraldajaid Romet Pazuhanitš.

Päkapikumaa tegijad aastal 1997
Päkapikumaa tegijad aastal 1997 Foto: Erakogu

Ettevalmistusi alustatakse juba suvel

Ettevalmistusi tuli alustada juba suvel, näiteks korjati sammalt. Vähemalt kaks nädalat enne päkapikumaa tegevuse algust kaunistati tegevuspaigad Mõniste muuseumis ja Karisöödi looduspargis. Esimesel aastal toimetas päkapikumaal üle 30 päkapiku ning külastajaid käis üle 4000.

«Päkapikumaa kogus üha suuremat hoogu, kasvas ka inimeste huvi selle vastu ja aasta 1999 oli rekordiline – 7008 huvilist. 2001. aastaks oli sellest kasvanud välja Mõniste valla suursündmus. Ettevõtmine oli saanud tuntuks üle kogu Eesti ning päkapikkude toimetusi kajastas ka televisioon. Palju külastajaid käis ka piiri tagant Lätist. Selleks aastaks oli päkapikumaa toimetustest osa saanud üle 20 000 inimese,» rääkis Pazuhanitš.

Igal aastal mõeldakse tema sõnul varakult välja teema, millele stsenaarium üles ehitada. «Üks meeldejäävamaid oli «Lastelaulude tegelased päkapikumaal». Teiste hulgas askeldasid ringi piparkoogipoisid, mutionu koos metrooga ja rongisõidul uppi läinud loomad eesotsas unise piilupardiga. Ei puudunud ka põder, kel maja metsa sees, samuti postipoiss ega vennad Kasper, Jesper ja Joonatan.»

Kõige pikemalt on päkapikud rahvast vastu võtnud 10 päeva järjest, iga ilmaga. Kõige rohkem on Mõniste päkapikumaa veerandsaja aasta jooksul korraga tegevuses olnud ligi 90 tegelast. Nende hulgas olid saatjapäkapikud, piparkoogikaunistajad, laulupäkapikud, postipäkapikud ja pürotehnikapäkapikk. Muidugi ei puudunud ka jõuluvana, kellelt kõik külastajad said kingikoti. Programm kestis kolm tundi.

Saatjapäkapikud töökohustusi täitmas
Saatjapäkapikud töökohustusi täitmas Foto: Erakogu

Lõik lähevad korraga lolliks?

Päkapikumaa külalisteraamatusse on kirjutatud palju ilusaid sõnu. «Meie aabitsas on kirjas nii: iga heategu süütab taevas tähe. Mõniste tublide päkapikkude tegudest süttib taevas kindlasti tuhandeid tähti. Täname, täname!» – nii kirjutasid Ruusmäe põhikooli algklassid ja lasteaed.

Väga paljud on kirjutanud, et Mõniste päkapikumaa on Eesti kõige-kõige ilusam jõulumaa, kus kõige lahkemad ja toredamad päkapikud. Huumoriga pooleks on kaugema kandi inimesed korraldajatelt küsinud: «Kuidas on küll võimalik, et mitukümmend inimest panevad selga päkapikurõivad ning lähevad ühekorraga järsku lolliks!?» Sellele küsimusele ongi raske vastust leida, kuid ilmselt on selle taga olnud suurepärased korraldajad, kes suutnud kogukonda hästi kaasata, ning ühtlasi kogukondlik tahe teha midagi nii siirast.

Kui Eestis 2000. aastate alguses likvideeriti väikesed metskonnad, kadus päkapikumaa korraldusmeeskonnast väga oluline osaline – Mõniste metskond. Tänu nendele olid Karisöödis alati teed puhtaks lükatud, parkimine korraldatud, lõkkepuud varutud, tegevuspunkti varjualused ehitatud ja looduspark korras hoitud. Siiski jätkasid Mõniste rahvamaja ja muuseum päkapikumaa tegemist edasi nii muuseumiõuel kui Karisöödi pargis.

2007. aastal kolisid päkapikud jäädavalt muuseumi territooriumile ning päkapikumaa korraldamise võttis üle muuseumi juhataja Hele Tulviste. Järjest tõusvad hinnad ja taoliste ettevõtmiste rohkus on kõvasti vähendanud Mõniste päkapikumaa külastajate arvu. Möödunud aastal korraldati muuseumis 25. tegutsemisaastale pühendatud jõuluprogramm, kus käis 373 inimest.

Ansambel HarMõn kokkutulekul esinemas
Ansambel HarMõn kokkutulekul esinemas Foto: Erakogu

Suur kokkutulek

Veerandsaja aasta jooksul on Mõniste päkapikumaal toimetanud ligi 250 tegelast. Kuna tegu on piirkonna kõige pikaajalisema ettevõtmisega, otsustati tänavu jaanuaris korraldada suur päkapikkude kokkutulek. Selle peakorraldajateks said Romet Pazuhanitš ja Mare Tamtik.

15. jaanuaril koguneski Karisöödi parki ligi 50 päkapikku. Soovijad said registreerimislaua juurest võtta 1997.–2001. aasta päkapikumaa lauliku. Laulusõnade autor on Eve Ilisson ning viisid mõtlesid välja Janek Paeglis ja Marge Käärmann. Kokkutulekul võtsid lauluviisi üles laulupäkapikud naisansamblist HarMõn.

Näha sai palju rõõmsaid taaskohtumisi ja kuulda vahvaid mälestusi, mida soojade lihapirukate ja lõkketulel valminud taimetee kõrvale räägiti. Mälestati ka neid päkapikke, keda enam meie hulgas ei ole.

Kui Eestis 2000. aastate alguses likvideeriti väikesed metskonnad, kadus päkapikumaa korraldusmeeskonnast väga oluline osaline – Mõniste metskond.

Pazuhanitš andis ülevaate kõigist tegutsemisaastatest. Ta nentis, et on ise päkapikk olnud viiel aastal, neist kahel aastal ühtlasi korraldaja. Päris esimesed mälestused Mõniste päkapikumaast on tal 2000. aastast Karisöödi pargis, kui ta oli alles kuueaastane poisike. Kõige eredamalt on tal tollest korrast meeles vaade tuledes Karisöödi pargi orule ning see, mis toimus koopa juures.

Päkapikumaa algusest kõneles endine Mõniste metskonnaülem Peeter Tamm, kes meenutas: «Mõnel aastal oli gruppe nii palju, et rohkem lihtsalt füüsiliselt enam vastu võtta ei saanud.»

Karisöödi parki oli üles pandud Mõniste talurahvamuuseumi koostatud fotonäitus kõigist päkapikumaa aastatest. Nostalgilise meeleolu lõid lõkketulest suitsune pargiõhk ning kaunistatud kõlakoda ja valgusketid. Õhtu kulmineerus tordi söömise ja ilutulestikuga.

Kokkutuleku korraldas Mehkamaa pärandihoidmise selts ning seda rahastas Rõuge vallavalitsus. Abi ja tuge pakkusid Mehkamaa kultuuriselts, Mõniste kool, Mõniste rahvamaja ja Mõniste talurahvamuuseum. Paljud kohalikud elanikud olid abiks ettevalmistustel.

Märksõnad
Tagasi üles