Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Psühhobussi käivitanud Võrumaa naine: see on nagu pähkel šokolaadis

Copy
«Nii mõnigi tudeng on ülikooli sisseastumisintervjuus rääkinud, et koolis antav psühholoogia valikaine on neid pannud seda eriala valima,» lausus Psühhobussi tegevjuht ning Võru gümnaasiumi koolipsühholoog Kadri Treial.
«Nii mõnigi tudeng on ülikooli sisseastumisintervjuus rääkinud, et koolis antav psühholoogia valikaine on neid pannud seda eriala valima,» lausus Psühhobussi tegevjuht ning Võru gümnaasiumi koolipsühholoog Kadri Treial. Foto: Arvo Meeks

Aasta noore naisettevõtja tiitli üks tänavusi nominente oli Psühhobussi asutajaliige ja tegevjuht Kadri Treial (28). Üllataval kombel välistas ta abituriendina esialgu üldse võimaluse siirduda ülikooli psühholoogiat õppima. Mõttekäigud ning arutlused isikliku blogi pidamisel aga näitasid, et tegemist on erialaga, mida oli võrukas eneselegi aru andmata tegelikult juba pikemat aega tasapisi uurinud.

Kui Võrus asunud kunagises Kreutzwaldi gümnaasiumis käinud Treial abituuriumiklassi jõudis, seisis temagi ees küsimus, kuhu edasi minna õppima. Ehkki peast käisid läbi mõtted asuda tudeerima nii geenitehnoloogiat kui riigiteadusi, viis haridustee noore naise Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonda. Erialale, mille ta oli enda silmis varem maha kriipsutanud – psühholoogia. «Pidasin blogi, kus analüüsisin end, mida edasi teha tahan. Minu lugu ongi sellest, et never say never (ära iial ütle iial – S. M.). Panin kirja, et kuigi ma ei tea, mida õppida tahan, siis psühholoogiat küll mitte, ka Tartusse minek ei tundu olevat hea,» jutustab Treial oma mõttekäikudest eriala valikul. «Kui aga hakkasin mõtlema, mis on see, mille kohta olen uurinud ja lugenud, tuli aja jooksul välja, et see ongi psühholoogia – ma lihtsalt ei teadnud varem, mida see endast kujutab.»

Alateadlik valik psühholoogia kasuks võttis võimust ka Tartu ülikooli avatud uste päeval, kui juhuslikult valitud neljast loengust olid kolm psühholoogiateemalised. «Siis sain seal aru, et ahaa – kui see on psühholoogia, tuleb seda õppima minna.»

Tagasi üles