K, 25.05.2022

RAHVALOENDUS ⟩ Kolmandik lõunaeestlastest loendas end e-küsitluses ise

Lõuna-Eesti Postimees
Kolmandik lõunaeestlastest loendas end e-küsitluses ise
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rahvaloenduse küsitleja.
Rahvaloenduse küsitleja. Foto: Statistikaamet

Laupäeval lõppenud rahvaloenduse e-küsitluses osales Lõuna-Eesti elanikest rohkem kui kolmandik, kuid samas jäi piirkonna aktiivsus Eesti keskmisele alla.

Rahvaloenduse e-küsitluse etapis loendati esialgsete andmete põhjal Eestis kokku 568 891 inimest ehk 43 protsenti Eesti elanikest, teatas statistikaamet.

Lõuna-Eestis oli kõrgeim küsitluses osalemise määr Põlvamaal (35,3 protsenti), järgnes Võrumaa (35,6 protsenti) ja Valgamaa (31,3 protsenti).

«Vastamine ei olnud kõigile kohustuslik ja seda enam teeb rõõmu, et inimesed niivõrd keerulisel ajal palvele reageerisid ning sellega rahvaloenduse õnnestumisse olulise panuse andsid,» ütles statistikaameti peadirektor Urmet Lee.

Kõige enam panustasid inimesed Tartu linnas ja Harjumaal, kus e-ankeedi täitis 49 protsenti vähemalt 15-aastastest elanikest. Samuti näitavad esialgsed andmed, et aktiivsed vastajad olid 40–65-aastased naised, passiivsemad aga noored mehed.

Statistikaameti peadirektor rõhutas, et olenemata e-ankeedi täitmisest saavad loendatud siiski kõik Eesti inimesed. «Need, kes ei jõudnud või ei saanud küsimustikule vastata, ei pea muretsema, sest registriandmete alusel loendame üle kõik Eesti elanikud. Kümme aastat on tehtud pidevat tööd registrite parendamise nimel ja seega on tänaseks meie registrid piisavalt kvaliteetsed,» rääkis Lee.

Lühikene e-ankeet, mis tänavusel rahvaloendusel täita tuli, annab teadlastele ja otsustajatele väärtusliku lisainfot inimeste keelte- ja murreteoskuse, tervise ning usuliste tõekspidamiste kohta. Küsimustiku täitmine oli vabatahtlik, välja arvatud juhuvalimile, kuhu kuulub üle 61 000 inimese üle Eesti kõikidest omavalitsustest.

Rahvaloendus jätkub väiksemas mahus 1.–28. veebruarini. Kõigi nendega, kes kuuluvad kohustuslikku juhuvalimisse, aga mingil põhjusel veebis ei vastanud, võtavad veebruaris ühendust küsitlejad. Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab pildi Eesti rahvastikust ja elust ühel ajahetkel. Seekordsel rahvaloendusel kasutatakse kombineeritud meetodit: valdavalt kogub statistikaamet vajaliku info ligi 30 riiklikust andmekogust, lisaküsitlusega palutakse inimestelt infot vaid registrites puuduvate enesehinnanguliste tunnuste kohta. Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist 2022 kuni aasta lõpuni.

Märksõnad
Tagasi üles