Valitsuskabinet kinnitas täiendavad energiahinna leevendusmeetmed

Peaminister Kaja Kallas riigikogus. Foto: Tairo Lutter

Valitsuse liikmed kiitsid kabinetinõupidamisel heaks möödunud nädalal kokku lepitud täiendavad energiahinna toetusmeetmed nii era- kui äritarbijatele.

Jaanuarist märtsini saavad kodutarbijad elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri toetust ning ettevõtetele hüvitatakse täielikult gaasitarbimise võrgutasu. Lisaks suunab valitsus 50 miljonit eurot laenukäendusteks ettevõtetele, kellel on kõrgete energiahindade tõttu tekkinud ajutised likviidsusprobleemid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

«Meie eesmärk on, et toetused jõuaksid võimalikult kiiresti Eestimaa inimeste ja ettevõtjateni. Uued leevendusmeetmed kehtivad kõigile ning inimeste ja ettevõtjate energiaarved on automaatselt selle võrra väiksemad ehk toetust pole vaja eraldi taotleda. Samuti kiitsime heaks laenukäenduse toetuse ettevõtetele, kes vajavad kujunenud olukorras tegevuse jätkamiseks käibelaenu,» ütles peaminister Kaja Kallas.

Uue toetusmeetmena kehtestab valitsus kodutarbijatele kuni märtsini elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri, millest alates riik kompenseerib energiakulud. Elektritarbimise puhul on hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta. Sellest piirist kõrgema hinna korral kompenseerib riik elektriarve kuni 650 kilovatt-tunni ulatuses.

See tähendab, et kui elektri kuu keskmine hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kilovatt-tunni kohta, maksab seda hinda ületava osa elektriarvest kinni riik. Näiteks kui kodune kuine tarbimine on 650 kilovatt-tundi ja arve 150 eurot, on inimese keskmine kulu 23,08 senti kilovatt-tunni kohta. Seega on tarbija kulu koos riigipoolse abiga mitte rohkem kui 93,6 eurot ehk riik kompenseerib 150-eurosest arvest 56,4 eurot.

Gaasitarbimise puhul kehtib riigipoolsele toetusele samasugune skeem: hinnapiir kodutarbijatele on 65 eurot megavatt-tunni eest tarbimisele kuni 2,75 megavatt-tunni ulatuses. "Tarbija ise kompensatsiooni saamiseks midagi tegema ei pea, vaid veebruaris laekuvatelt arvetelt on hinnalage ületav osa juba maha arvestatud," rõhutas minister Aas.

Korterelamutele kompensatsiooni makstes jaanuarikuus gaasi ja elektri tarbimispiiri ei arvestata. Veebruaris analüüsitakse kompensatsiooni sihipärasust korterelamute puhul ja vajadusel korrastatakse selle aluseks olevaid andmeid.

Kui seni kehtis ettevõtete jaoks 50-protsendiline võrguteenuse tasu hüvitamine, siis jaanuarist märtsini hüvitatakse see täielikult.

Elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri ning gaasi võrgutasu kompensatsiooniga seotud kogukulu hinnanguliselt 74,6 miljonit eurot. Tegelik kulu sõltub energiahindade tasemetest, börsihinnaga seotud elektri- ja gaasilepingute ning fikseeritud hinnaga lepingute osakaalude muutusest ja fikseeritud lepingute hinnatasemest. Samuti sõltub kulu elektri ja gaasi tarbimismahtudest lähikuudel. Need näitajad võivad prognoosituga võrreldes oluliselt muutuda.

Energiakriisi leevendamiseks on valitsus eelnevalt otsustanud ajutisi toetusmeetmeid 240 miljoni euro ulatuses. Nende hulgas on elektri- ja gaasivõrgutasu hüvitamised nii era- kui äritarbijatele ja ka sihitud toetusmeede alla mediaansissetulekut saavatele peredele, kellele kompenseerib riik 80 protsenti gaasi-, keskkütte- ja elektrihinna tõusust.