:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
/nginx/o/2022/01/25/14327987t1h7cb6.jpg)
- Ministeerium pakub omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks lisaraha
- Toetust saab, kui gümnaasiumiastmes õpib vähem kui 100 õpilast
- Iga õpilase kohta on arvestatud 1152 eurot
- Kanepi vallavanem: ministeeriumi pakutav idee jääb lõpuni segaseks
Haridus- ja teadusministeerium on hakanud ärgitama omavalitsusi väiksemates koolides gümnaasiumiosa kinni panema. Vallavanemate sõnul jääb pakutav idee lõpuni segaseks või kõrvad üldse kurdiks.
Ministeerium teatas, et annab ühekordse toetusena lisaraha omavalitsustele, kes otsustavad hiljemalt märtsi lõpuks ühe või mitme munitsipaalkooli tegevuse ümberkorraldamiseks lõpetada õppe andmise gümnaasiumiastmes.
«Toetus on mõeldud eelkõige neile omavalitsustele, kus on gümnaasiumid, milles õpib praegu alla saja õpilase,» ütles ministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld. Üle Eesti on 145 gümnaasiumiastmega kooli. Neist 44 koolis õpib gümnaasiumiastmes vähem kui sada õpilast.
Iga õpilase kohta on arvestatud 1152 eurot. Kokku on toetuseks ette nähtud 600 000 eurot. «Pakume toetust, et omavalitsused saaksid oma koolivõrku analüüsida ja kavandada ümberkorraldusi,» märkis Põld.
Tema sõnul soovitakse motiveerida omavalitsusi tegelema aktiivselt oma haridusvõrgu korrastamisega. «Riik on haridusvaldkonna arengukava järgi võtmas järjest suuremat rolli keskhariduse õppekohtade pakkumisel, luues kõigisse piirkondadesse riigigümnaasiume,» selgitas Liina Põld.
Asekantsler lisas, et munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise üks eesmärke on selge vastutuse jagunemine omavalitsuste ja riigi vahel. Kvaliteetse keskhariduse võimaldamiseks luuakse ministeeriumi teatel riigigümnaasiumid, kus saab õpilastele pakkuda rohkem valikuid ja mitmesuguseid õppesuundi, kindlustada tugev ainealane õpe ja tagada õpetajatele täiskoormusega töökohad.
Kanepi gümnaasium jääb püsima
«Ministeeriumi pakutav idee jääb lõpuni segaseks,» kommenteeris Kanepi vallavanem Mikk Järv (Reformierakond). «Eriti selle juurde pakutav lisaraha idee jääb arusaamatuks, sest kui õpilased käivad teistes gümnaasiumites, siis munitsipaalgümnaasiumis tuleb nende eest maksta õppekohamaksu.»
Kanepi gümnaasiumis käib 225 õpilast. Nendest gümnaasiumiosas õpib 66, kellest 43 on Kanepi valla õpilased ja viimastel aastatel on vallavanema sõnul õpilaste arv kasvanud.
«Jääb mulje, et summa peaks justkui olema motiveeriv. 1152 eurot õpilase kohta teeks toetuse summaks 66 õpilase puhul 76 032 eurot ühekordset toetust. Kas see on piisav motivaator? Kindlasti mitte,» ütles Järv. Ta lisas, et kui need 43 Kanepi valla õpilast õpiksid kõik ümbruskonna munitsipaalgümnaasiumites, oleks see pooleteise aasta õppemaksu summa, mida vald teistele omavalitsustele maksaks.
Vallavanema sõnul kohaliku gümnaasiumi staatus ministeeriumi ettepanekust kuidagi ohus ei ole. «Kanepi gümnaasium jääb püsima,» kinnitas ta. «Kanepi vald on üks kahest omavalitsusest kogu Kagu-Eesti piirkonnas, mille rahvaarv stabiilselt kasvab. Selles valguses oleks äärmiselt tagurlik hakata isegi teoretiseerima gümnaasiumiosa sulgemisest.»
Ta märkis, et paljudes kohtades on gümnaasiumireformid tehtud ja olemasolevad gümnaasiumid on seal põhjusega. «Nende kaotamisel on maapiirkondadele palju suurem mõju, kui ainult õpilaste transpordivajaduse suurenemine seoses kooli asukohaga,» ütles Mikk Järv.
«Ministeeriumi pakutav idee jääb lõpuni segaseks.»
Mikk Järv, Kanepi vallavanem
/nginx/o/2022/01/25/14327990t1hbeb0.jpg)
Kui Kanepi piirkonnas ei oleks gümnaasiumiharidust, tähendaks see Järve sõnul ka, et õpilased hakkavad juba varem tegema otsuseid mujal õppida, mis vähendaks tervikuna õpilaste arvu.
«Tekiks järgmine küsimus, kas peaksime hakkama järgmist kooliastet sulgema. Perede elukohavalikud hakkaksid samuti sellest sõltuma,» märkis Kanepi vallavanem. Lisaks vähendaks see tema sõnul õpetajate koormust, mis paneks kooli veelgi keerulisemasse olukorda õpetajate leidmisel põhikooliastmesse.
«Setomaa valla kõrvad jäävad gümnaasiumi kinnipaneku poole pealt kurdiks, pigem ootaksime väikeste eripära ja Eestis mitmetahulise hariduse toetamist,» rääkis Setomaa vallavanem Raul Kudre (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Setomaal ei ole päevakorras arutlusele võtta Värska gümnaasiumiosa sulgemist. «Praegu teeme vastupidist tööd,» lisas ta. Teisisõnu: käsil on koolimaja (põhikool, gümnaasium, muusikakool ja täismõõtmetes võimla) renoveerimise projekt. Samuti on vald lähiaastateks plaaninud investeerida hoone remonti umbes 2,5 miljonit eurot.
Värskas asub kagupoolsema nurga kaugeim gümnaasium ja lähimatesse riigigümnaasiumitesse ehk Põlvasse ja Võrru on vastavalt 40 ja 50 kilomeetrit.
/nginx/o/2022/01/25/14327991t1h24af.jpg)
Riigigümnaasium 50 km kaugusel
«Gümnaasiumi osa Värska hariduses on meile väga tähtis noorukite vaates, kes siia kooli jäävad, samuti lastevanematele, kes saavad kinnitust, et head haridust on võimalik saada ka kodulähedasest koolist,» ütles Kudre.
«Avasime just setokeelse lasteaiarühma ja eesmärk on kogu haridusteel gümnaasiumi lõpuni jätkata ning täiendada seto keele õpetamist ja praktiseerimist,» lisas vallavanem.
«Oleme vallaga valmis gümnaasiumiosa õpetajatele palgaraha katteks, mis ei tule riigilt, lisaraha leidma ja kooli rahastama. Ministeeriumi pakutav raha on ka nii väike, et ei anna võimalust investeeringuteks ega millekski muuks.»
Rääkides õpetajate koormusest, ütles Raul Kudre: «Palju lihtsam on leida kvalifitseeritud õpetajaid just koos olevasse põhikooli ja gümnaasiumisse kui väikesesse põhikooli, kus on õpetaja täiskoormuse kindlustamine tõeline peavalu. Hoone ja kogu kooli majandamiskulud ei ole dubleerivad ja toimivad edukamalt.»