Päevatoimetaja:
Tomi Saluveer
766 3888
Saada vihje

Maarius Suviste: võta raha, sulge kool!

Copy
Maarius Suviste
Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Uudis selle kohta, et haridus- ja teadusministeerium pakub omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks lisaraha, tuletas meelde kultusfilmist «Siin me oleme!» pärit tsitaate. Esiteks: «Ütle talle, et me oleme Tallinnast. Ütle talle, et me maksame!» Teiseks: «Me oleme Tallinnast, me maksame!»

Samas tuletas see kõik meelde ka üha enam levivat suhtumist: umbes nõnda, et küll meie suures linnas juba teame, mis teile seal maal hea on ja kuidas te elama peate.

Vaikselt hakkab jälle susisema. Nüüd on riik välja tulnud ideega maksta nii-öelda sulgemistoetust omavalitsustele, kus on gümnaasiumid, milles õpib alla saja õpilase. Miks on piiriks just säärane arv, ei olegi täpselt aru saanud. Peaks see olema elujõulisuse näitaja? Ju on siis Exceli tabelis nõnda kirjas, et oleks põhjust: paneme kinni, saab kokkuhoidu ja kaelast ära.

Iga gümnaasiumiastme õpilase kohta on arvestatud 1152 eurot. Ja vahet ei ole, kas seda nimetada lisarahaks, sulgemistoetuseks või kinnipaneku hinnaks – ega see muuda seda, kuidas kõik välja paistab.

Kas see peaks olema omavalitsusele piisav motivaator gümnaasiumiosa sulgeda? Kindlasti mitte, ütleb Kanepi vallavanem Mikk Järv tänases lehes. Ja väheoluline ei ole ka tõsiasi, et kui õpilased käivad teistes gümnaasiumites, siis munitsipaalgümnaasiumis tuleb nende eest vallal ikka maksta õppekohamaksu.

Aga on ju olemas ka riigigümnaasiumid. Jah, on küll. Kuid näiteks Värskast on ühte säärasesse 40, teise 50 kilomeetrit. Ja vaadake ise, kuidas selles nii-öelda riiklikus kodulähedases koolis käia saate.

Kohati on kurb ja samas ka halenaljakas vaadata, kuidas meil kõlava nimega regionaalpoliitikat tehakse.

Mida tähendab juba varem kinni pandud kohalik postkontor ja kauplus, teame niigi. Valus löök kohalikule elule. Kus on ka kool suletud, on hoop olnud veelgi rängem.

On kurb ja halenaljakas vaadata, kuidas meil regionaalpoliitikat tehakse. Riigi üks käsi kutsub maale elama, ja minnakse ka, aga teine käsi vaatab, kuidas saaks peibutusrahaga õpilased kaugele linna riigigümnaasiumisse saata.

Lugupeetud ametnikud, otsustajad! Elu ei käi ainult teile mõistetava eluvõõra Exceli tabeli järgi, kus olulised on arvud ja rahasummad. Uskuge: elu väljaspool Tallinna on päriselt olemas. Maal on ka tõesti inimesed. Elu oma tõelises pales pealinnast kaugel maal on midagi enamat kui pelgalt statistika ja arvutiekraan kusagil kõrgel kabinetivaikuses.

Tagasi üles