R, 9.12.2022

Õpetajad oma tööga suurt tuntust ei taotle

Arved Breidaks
, reporter
Õpetajad oma tööga suurt tuntust ei taotle
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits tunnistab, et nende kool on saavutanud Võrumaal positsiooni, mille ta soovis sellele siin tööd alustades anda.
Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits tunnistab, et nende kool on saavutanud Võrumaal positsiooni, mille ta soovis sellele siin tööd alustades anda. Foto: Arvo Meeks
  • Mõjukaid haridustöötajaid tabelis vähevõitu.
  • Õpetajate mõju jääb muu elu taustal varju.
  • Vaktsineerimiskampaania lisas koolijuhile tuntust.

Küllap igaüks teab rääkida mõnd lugu oma õpetajast ja ilmselt on just pedagoogid need, kes kujunemisjärgus noore inimese elu ta vanemate kõrval kõige rohkem mõjutavad. Sestap on omamoodi paradoks, et saja mõjukama Lõuna-Eesti inimese sekka õpetajaid peaaegu ei mahtunudki.

Ühena vähestest haridustöötajatest on tänavuse saja mõjukama inimese seas 57. kohal Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. Ta nõustub, et õpetajate töö tegelik mõju inimeste elule on suurem, kui see tabelist välja paistab; pandeemia-aastad on kooli keskset kohta meie kõigi elus üle kinnitanud.

«Meie tööl on suur mõju, millele iga päev tegelikult ei mõtle,» ütleb Karmo Kurvits. «Ühelt poolt on tore, et olen selle saja inimese hulka jõudnud, see suurendab vastutustunnet. Aga teisalt võiks haridusinimesi nende saja seas olla oluliselt rohkem, sest tööl, mida teeme, on otsene mõju meie tulevikule.»

Õpetajad varjus

Miks aga on siis nii, et Lõuna-Eesti kõige mõjukama haridustöötaja koht asub üldtabeli kuuendas kümnes ning järgmise koolijuhi leiame kohalt 66, kuhu on maandunud Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Eveli Kuklane? Kuhu jäävad aga autoriteetsed õpetajad, keda isegi aastaid pärast kooli lõpetamist kohates selg iseenesest sirgu läheb?

«Igaüks meenutab oma kooliaega, toob positiivseid näiteid õpetajatest, klassijuhatajatest, koolijuhtidest, aga see jääbki jutuajamiste tasemele,» mõtiskleb Kurvits. «Kui läheb saja inimese valimiseks, siis võib-olla rohkem märgatakse neid, kelle kommunikatsioon on tugevam. Haridustöötaja teeb oma asja suhteliselt suletud uste taga, teeb oma tööd südamega ja tema huvi avalikkuses välja paista ei ole nii suur. Mina ütlen «aitäh» kõigile lastehoiutöötajatele, õpetajatele, haridusjuhtidele, ülikoolitöötajatele – tegelikult me kõik teeme tänuväärset tööd, millel reaalne mõju meie tulevikule.»

Karmo Kurvits, Võru gümnaasiumi direktor

«Läinud on väga hästi. Oleme jõudnud koolilapseikka ja olemegi piltlikult öeldes kooliks valmis saanud. Otsime uusi suundi, et astuda mõni järgmine samm.»

Seitsmendat aastat Võru gümnaasiumi juhatav Karmo Kurvits tõusis isiklikult eelmisel aastal pildile ettevõtmisega, mis otseselt tema koolijuhi tööga seotud polegi. Suvise koolivaheaja lõpul, kui koroona oli parajasti madalseisus, algatas ta Võrus vaktsineerimiskampaania, et õpilased saaksid enne kooliaasta algust vähemalt ühe süsti tehtud.

Julged avaldused

Vaktsineerimise veendunud pooldajana kogus ta selle käiguga nii toetajaid kui hukkamõistjaid, kuid kindlasti tuntust. Vaktsineerimispäev sai teoks ja sellele tuli ka järg. Tollal intervjuud andes lausus Kurvits, et tema ainus ja peamine soov on teha kõik selleks, et kaugõpe enam tagasi ei tuleks. Vaktsineerimine oli ja on ainus viis, kuidas viirust vähegi kontrolli all hoida, rõhutab ta.

Sügise poole, kui koroona kolmas laine juba mühinal kohale jõudis ja vaktsineerimine Lõuna-Eestis muu riigiga võrreldes kidus, ei hoidnud Kurvits end tagasi ja lajatas Lõuna-Eesti Postimehes: «Minu mõtted lähevad presidendi kõnele, kus ta rääkis targast rahvast. Paraku me ei ole tark rahvas.»

«Igaüks peab pandeemia tingimustes mõtlema sellele, mida tema saab ära teha,» lausub Karmo Kurvits nüüd. «Vaktsineerimispäev ja minu seisukohad... Sellele võiks ka lugeja mõelda, et kui on keeruline olukord, siis mida meie saame teha; mida mina saan ära teha, et olukord laheneks.»

Koolijuhi igapäevatöö pole aga võidelda koroonaviirusega, vaid tagada kooli toimimine ja areng. Karmo Kurvits on seda Võru gümnaasiumis teinud kooli avamisest saadik aastast 2015 ning tüdimust pole peale tulnud.

«Läinud on väga hästi. Oleme jõudnud koolilapseikka ja piltlikult öeldes kooliks valmis saanud,» ütleb ta. «Otsime uusi suundi, et astuda mõni järgmine samm. Üldiselt läheb kenasti: õpetajad teevad suurepärast õpetajatööd ja õpilased õppimistööd ning vanemad toetavad. Kool on täpselt seda nägu, nagu on koolis inimesed.»

Riigigümnaasium on Kurvitsa sõnul saavutanud Võrumaal positsiooni, mille ta soovis sellele siin tööd alustades anda – olla piirkonna haridustempel. «See eesmärk on saavutatud ja nüüd tuleb seda hoida, rääkida rohkem kaasa, olla suunanäitaja.»

Märksõnad
Tagasi üles