R, 9.12.2022

Liina Kersna: ma pole kunagi unistanud saada poliitikuks

Tiit Loim
, reporter
Liina Kersna: ma pole kunagi unistanud saada poliitikuks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on tal Eesti riigile väga heaks peaministriks olemiseni esialgu veel arenguruumi. «Aga kes teab, mis elu toob.»
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on tal Eesti riigile väga heaks peaministriks olemiseni esialgu veel arenguruumi. «Aga kes teab, mis elu toob.» Foto: Tairo Lutter

Tänavu Lõuna-Eesti mõjukate edetabelis kolmandaks kerkinud haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on ta poliitika kõrgliigasse toonud julgus astuda sisse tema ees avanenud ustest. Selleni, et saada heaks peaministriks, on tal enda hinnangul aga veel arenguruumi.

«Haridusvaldkond üldiselt on valdkond, millel hästi suur mõju,» hindab mullu mõjukate edetabelis kuues olnud Kersna. «Poliitikuna loomulikult tajun iga rakuga, et minu otsustel on väga suur mõju. Näiteks kas koolid lähevad distantsõppele või ei. Saan aru, et minu otsus puudutab 170 000 last ja nende perekondi ning laste elus edasi jõudmist tulevikus. See paneb mulle väga suure vastutuskoorma.»

Mõjukus võib olla raskesti märgatav

Kersna sõnul meeldib talle hea näitena esile tuua Helmer Jõge, kes oli pikalt Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor. «Tema lõi puhta gümnaasiumi süsteemi Eestis. Siis oli ta pikalt Jaan Poska gümnaasiumi direktor, kus pani aluse koostööle kutsekooli ehk Elleri muusikakooliga. Ta on olnud hariduspoliitiliselt äärmiselt mõjukas inimene, kes reaalselt tuhandeid noori ja sadu kolleege mõjutanud.»

Liina Kersna on ühtlasi tänavune kõige mõjukam naine Lõuna-Eesti mõjukate pingereas. Kuigi tema karjääris pole sugu määravaks saanud, on ministri sõnul siiski vajalik soolise tasakaalu teemat aktuaalsena hoida ning õnneks on naisi poliitikasse ka lisandumas. «Mina ei ole kordagi tajunud, et mind võetaks kuidagi vähem tõsiselt või mu sõnal oleks väiksem kaal seetõttu, et olen naine. Küll aga olen päris pika poliitikukarjääri jooksul aru saanud, et kui sul ei ole argumente ja fakte, siis sind ei võeta tõsiselt. Iga väljaütlemine peab olema argumenteeritud ja küll siis võetakse ka tõsiselt, ole sa naine või mees.»

Pärast keskkooli töötas Kersna Eesti Raadios ning lõpetas hiljem ka ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal, mõni aasta tagasi lisandus sellele hariduskorralduse magistrikraad.

Liina Kersna, haridus- ja teadusminister

«Kindlasti suudab ajakirjandus suunata poliitikute tegevust. Kui ilmub lugu, et mõni seadus diskrimineerib inimesi, püüavad poliitikud loomulikult olukorda lahendada ja riigikogus nägin, et reaalselt ka lahendati.»

Poliitiku ja ajakirjaniku töö on tema sõnul oma eesmärgilt sarnased. «Kindlasti ei ole mul kunagi olnud unistust saada poliitikuks, veel vähem ministriks või riigikogu liikmeks. Olen söandanud astuda sisse ustest, mis minu ees on avanenud. Kui mõelda tagasi, siis noorepõlve unistus oli saada ajakirjanikuks, sest see amet võimaldab teha elu paremaks. Osutada valgust ühiskonna probleemidele ja ühiskondliku debati kaudu pakkuda lahendusi, kuidas muuta maailma paremaks. Sisemine soov muuta asju paremaks on minus olnud alati. See on olnud väga loomulik teekond.»

Kuigi ministrina on muutuste kaasatoomine otsesem, on ajakirjanduse roll otsuste kujunemisel ministri kinnitusel väga suur. «Oleme näinud väga palju juhtumeid, kus tänu ajakirjanduse suurepärasele tööle on muudetud seadusi, kordasid, ühiskondlikku suhtumist. Kindlasti suudab ajakirjandus suunata poliitikute tegevust. Kui ilmub lugu, et mõni seadus diskrimineerib inimesi, püüavad poliitikud loomulikult olukorda lahendada ja riigikogus nägin, et reaalselt ka lahendati.»

Endine peaminister Andrus Ansip avaldas hiljuti arvamust, et sarnaselt temale Reformierakonda kuuluvas Liina Kersnas on peaministri ainest. See oli Kersna sõnul suur kompliment. Et see tulevikus nii minna võiks, ta igal juhul ümber lükkama ei kiirusta. «Praegu hindan ise, et mul on veel kõvasti arenguruumi, et olla Eesti riigile väga hea peaminister. Aga kes teab, mis elu toob.»

Suvitab Võrumaal

Kuivõrd Lõuna-Eesti inimeseks võib aga igapäevaselt eelkõige pealinnas toimetavat Liina Kersnat lugeda? Tema ise hindab enda seost piirkonnaga tugevaks. «Meie suvekodu on juba 14 aastat olnud Annijärve ääres Võrumaal Antsla vallas. Kõik suved, nii palju kui vähegi võimalik, oleme seal. Meil on seal ait, kus saame magada, ja suitsusaun, mis on kõige tähtsam.»

Samal põhjusel tegi ta ka otsuse riigikogu valimistel just ringkonnas number 11 ehk Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerida. «Kagu-Eesti on ainuke piirkond, kus meil nii-öelda on jalatallatäis oma maad. Kusagil mujal meil seda nii ei ole. Abikaasa (Vahur Kersna – toim) on piirkonnaga pikalt seotud olnud.»

Märksõnad
Tagasi üles